Eesti asub elektriautode laadimisvõrku looma

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriautode laadimiskoha avamine Vabaduse väljaku parklas septembris 2009.
Elektriautode laadimiskoha avamine Vabaduse väljaku parklas septembris 2009. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Kredexi koostöös algatatakse nn laadimistaristu projekt, mille eesmärgiks on luua elektrisõidukite tarvis üleriigiline võrk laadimispunktidest.


Plaani kohaselt paigaldatakse nii kiir- kui tavalaadijad üle Eesti, et tagada kindlustune elektriautoga liikumiseks kõigile elektriauto kasutajatele.

Selleks, et laadimispunktide paiknemine vastaks transpordivoogudele ja kasutajate vajadustele, viivad MKM ja Kredex läbi vastava analüüsi ning valmistavad ette soovitud jaotuskava.

Jaotuskava peab lisaks transpordivoogudele ja olemasolevale transpordi infrastruktuurile arvestama ka elektrienergia ülekandevõimsusi.

Esialgse stsenaariumi järgi võiks laadimispunktid jaguneda nii, et kaetud saavad kõik peamised kõrge liiklustihedusega maanteed ning  kiirlaadimisjaamade omavaheline distants ei ületaks ca 50 kilomeetrit.

Samas arvestatakse paigutamisel sobivaid asukohti nagu näiteks vaatamisväärsused, turismi sihtkohad, bensiinijaamad jms.

Laadimisjaamade asukohtadena nähakse veel nii rahvusvahelist eratransporti teenindavad sadamad kui ka siseriiklikud reisisadamaid, samuti kõiki enam kui 5000 elanikuga asulaid.

Linnades analüüsitakse võimalusi siduda laadimispunktide asukohad n-ö tavapärase liikumisega ja muude teenustega (ostukeskused, bensiinijaamad, posti- või pangavõrgud, parkimisteenused).

Kiirlaadimisjaamasid planeeritakse kokku ligikaudu 200-280 ja tavalaadijaid 500-600.

Laadimisvõrgustiku ülesehitamiseks, arendamiseks, teenindamiseks ja teenuste pakkumiseks korraldatakse rahvusvahelised riigihanked.

Riigihangete eelse analüüsifaasi ja laadimistaristu funktsionaalsete- ja mitte-funktsionaalsete tingimuste väljatöötamiseks viivad MKM ja Kredex läbi süsteemianalüüsi, kaasates valdkonna eksperte nii Eestist kui välismaalt.

Ettevalmistusfaas lõppeb tehnilise dokumentatsiooniga, mille alusel on võimalik alustada riigihangetega. Orienteeruvalt valmib tehniline dokumentatsioon juuni lõpuks 2011.

Lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist kuulutatakse võimalikult kiiresti välja riigihange või riigihanked laadimistaristu rajamiseks, hooldamiseks ja teenuse osutamiseks.

Eeldatavasti toimub riigihanke võitja välja valimine selle aasta neljanda kvartali alguses ja paigaldustööd jäävad 2012. aastasse. Laadimistaristu rajamine peaks lõppema järgmise aasta lõpuks.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles