Eesti rahvusliku krüptoraha idee võttis mõne riigiasutuse lausa sõnatuks (1)

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: EAS/Medium

Riigiasutused on vägagi ettevaatlikud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) üleilmselt välja käidud idee osas asuda e-residentsuse programmi käigus riiklikult tagatuna väljastama krüptovaluutat nimega estcoin.

Idee luua rahvuslik krüptoraha estcoin käis üleeile välja e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus. Tema arvamuse kohaselt võiks estcoine hallata ja esmase krüptomüntide pakkumise (Initial Coin Offering – ICO) läbi viia Eesti riik.

Eelmainitud ICOd on saanud mitmele ettevõttele rahastuse kogumise vahendiks ning Korjus leiab, et sama hästi võiks müntide esmase väljastamise korraldada ka Eesti riik.

«Seepärast pakume välja estcoinid, mis võiksid võimaldada igaühel investeerida Eesti riiki,» sõnas Korjus. «On mitu võimalust, kuidas seda initsiatiivi struktureerida, kuid on oluline, et estcoini investeerijad teeniksid vaid siis, kui kogu Eesti teenib.»

Rahapesuga võitlejad: riskid tuleb maandada

Nii krüptoraha kui ka e-residentsus on riskide poolelt eelkõige seotud olnud rahapesu ohu tõkestamise vajadusega, seega uurisime esmalt rahapesu andebüroolt nende esialgset hinnangut sellisele ideele.

«E-residentsuse tiimi pakutud idee on algusjärgus ning praegu pole veel piisavat infot, mille alusel saaks rahapesuriske analüüsida. Konkreetseid rahapesuriske on võimalik hinnata ja välja tuua siis, kui idee jõuab küpsemasse staadiumisse,» kommenteeris rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

Tema sõnul tuleb enne selgeks teha, kuidas süsteem toimiks, kes ja kuidas makseid teha saaksid, kuidas ja kelle poolt süsteemi ja ülekandeid monitooritakse.

«Peamised virtuaalvaluutade rahapesuriskid seonduvad anonüümsuse ning tehingute jälgitavuse küsimustega. Riigi usaldusväärsuse ja maine sidumisel sellise projektiga tuleb kõik rahapesu ja terrorismi rahastamise aspektid väga põhjalikult läbi kaaluda ja riskid maandada,» sõnas Reimand.

MKM: tegu pole veel riiklikult tunnustatud projektiga

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler Siim Sikkut märkis, et kindlasti analüüsib riik estcoini potentsiaale ja riske põhjalikumalt siis, kui on alust asjaga edasi minna.

«E-residentsus sündis ka nii, et alguses testisime mõtet ja turu huvi – selle pinnal sündis otsus minna edasi just tänasel kujul töötava programmi ja fookustega,» märkis Sikkut. «E-residentsuse tiimi antud arvamusloo eesmärk oligi katsuda pinnast ühe võimaliku arengusuuna kohta, saada aimu vastavast valmidusest, riskidest, esmastest reaktsioonidest. Seega ametlikult riikliku suunaga või kinnitatud projektiga veel kuidagi tegu pole, tiimi esmase ideekavandiga alles.»

Finantsinspektsioon: Eestis kehtib euro

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri hinnangul on estcoini idee puhul tegemist kahtlemata huvitava mõttekäiguga.

«Üldjuhul finantsjärelevalve ühe või teise idee ärilisele või majanduslikule edukusele avalikku hinnangut ei anna, sealhulgas küsimuses, kas Eesti peaks artiklis kirjeldatud moel vahendeid kaasama. Nii palju saame aga öelda, et nn estcoinide puhul tuleks lahendada küsimus, kas tegu oleks seadusliku maksevahendi ja selle emiteerimisega, võlainstrumentide emiteerimise või muu instrumendi emiteerimisega, millega kaasatakse kapitali ühe või teise projekti finantseerimiseks,» ütles Kessler Postimehele.

Esimese puhul väärib Kessleri sõnul märkimist, et Eestis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro ning sellega seonduvaid küsimusi otsustab Euroopa Keskpank – nagu on liikmesriigid ELi aluslepingutes kokku leppinud.

«Kahe viimase puhul tuleb mõista, kas sellisele emiteerimisele kohalduksid väärtpaberite avaliku pakkumise nõuded. See sõltub instrumendi ja pakkumise faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, milliseid ei ole praeguses faasis teada,» lisas ta.

Rahandusministeeriumi võttis sõnatuks

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu sõnul on idee aga alles nii uus, et tema asutus ei oska asja kohta veel midagi kosta.

LHV: esmalt tuleb riik nõusse saada

Uurisime ka pangandussektori arvamust krüptovaluuta idee kohta ning näiteks LHV esindaja leidis, et suurim ülesanne paistab praegu olevat Eesti riigi nõusse saamine.

«Estcoini idee on huvitav ja sellel võiks olla riigi jaoks ka suur potentsiaal, kuid hetkel tundub, et kõige esimene ja suurem ülesanne idee autoritel on saada riik ise nõusse estcoinile täielikult toeks olema,» ütles LHV makseteenuste juht Jüri Laur. «Alles pärast seda oleks põhjust reaalse kasu ja muu sellise teemal edasi arutleda.»

Uudis on täiendamisel, ootame veel kommentaare

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles