Kuni 100-kiloste detailide täpset maandumiskohta saab ennustada vaid mõni tund enne maandumist, kirjutab The Guardian.
Eksperdid: kontrolli alt väljunud Hiina kosmosejaam kukub Maale juba lähikuudel
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
17. oktoober 2017, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa orbiidil tiirutav kontrolli alt väljunud 8,5-tonnine kosmosejaam vajub juba mõnda aega maapinnale lähemale, kuid hiljuti on tema langemiskiirus tõusnud ning tõenäoselt langeb ta Maale juba lähikuudel.
Tiangong-1 ehk «Taevane palee 1» lennutati orbiidile kuus aastat tagasi ning toona kirjeldati seda kui suurt töövõitu, mille käigus pidi Hiina ümber joonistama kogu rahvusvahelise kosmosepoliitika jõujooned.
Pärast ligi viit aastat edukat tööd, sealhulgas ka mitmeid mehitatud ja mehitamata missioone, hakkasid aga levima kuulujutud, et kosmosejaamaga on tekkinud tõsiseid probleeme. 2016. aastal tunnistasid ka Hiina ametnikud lõpuks, et kosmosejaamaga on kontakt kaotatud ning et tõenäoselt kukub see millalgi 2017 või 2018 kontrollimatult Maale.
«Praeguseks on tema perigee (punkt orbiidil, mis asub Maa massikeskmele kõige lähemal – toim.) juba alla 300 kilomeetri kaugusel Maast hõredas atmosfääris ja nii on ta ka kiiremini kuluma hakanud. Tõenäoselt kukub ta alla juba mõne kuu pärast – kas 2017. aasta lõpus või 2018. alguses,» ütles The Guardianile Harvardi Ülikooli astrofüüsik Jonathan McDowell.
Kuigi suurem osa kosmosejaamast peaks atmosfääris ära põlema, jõuavad maapinnani tõenäoselt ligi 100-kilosed tükid. Kuigi üldiselt ei peeta kuigi tõenäoseks, et nende maandumine inimohvreid kaasa tuua võiks, ei ole siiski mingit võimalust seda täielikult välistada – ligikaudset maandumispaika saab ette ennustada vaid 6-7 tundi.
Suuremate kosmosetehnika tükkide maapinnale kukkumist on ette tulnud ennegi. Näiteks langes 1991. aastal Argentiina Capitan Bermudezi linna lähistele Nõukogude Liidu kosmosejaam Saljut 7 koos seda kandnud Cosmos 1686 raketiga. 1979. aastal kukkusid aga Austraalia Perthi linna lähistele ameeriklaste 77-tonnise Skylabi kosmosejaama jäänused.