ID-kaardi turvajama tõi veel ühe suure väljamineku: riik asus hoogsalt mobiil-ID tuge rahastama

Digiallkiri andmine mobiil-IDga.

FOTO: Mihkel Maripuu

Septembris suurt kõmu tekitanud ID-kaardi võimalik turvaprobleem tõi lisaks otseselt vea parandamisega seotud kulutusele veel ühe lisaväljamineku: riik asus teenuse kesisele populaarsusele vaatamata oma infosüsteeme ühildama tasulise mobiil-IDga.

Ametliku statistika kohaselt kasutab mobiil-IDd vaid üks eestlane kümnest, täpsemalt on neid 134 000. Tegemist on SK ID Solutionsi pakutava tasulise teenusega, mille eest tuleb püsitasuna läbi mobiilioperaatorite raha välja käia lõppkasutajatel. Samas on MobiilID  riiklikult väljastatav isikutunnistus, mille eest küsib riik ka riigilõivu - selle maksavad kinni operaatorid.

Eile allkirjastas rahandusminister Toomas Tõniste aga käskkirja, millega eraldatakse majandusministeeriumile 671 000 eurot, et liidestada ID-kaardi turvariski ajendil kõik Eesti riiklikud infosüsteemid ka mobiil-IDga.

Täpsemalt otsustas valitsuskabinet 4. septembril, et  2017. aastal kogunenud valitsuskabinet nõupidamisel, et «kõigil ministeeriumidel tuleb alustada MKM koordineerimisel kohe vajalikke IT-arendusi ja prioriseerida need selleks, et kõigis infosüsteemides oleksid autentimine ja allkirjastamine lisaks ID-kaardile võimalikud ka mobiil-IDga».

Nimelt oli riik olukorras, kus mobiil-IDga sisenemise võimalus puudus 136 riigi ja omavalitsuste e-teenuses. Neist kriitilise tähtsusega olid 77 ja just nende liidestamiseks mobiil-IDga kõnealused 671 000 kulutatigi.

SK Solutionsil on loodud ka lõppkasutajatele tasuta identifitseerimisvahend Smart-ID, kuid see pole veel saanud rahvusvahelist sertifikaati ja pole sobilik digiallkirjade andmiseks.

Tagasi üles