L, 2.07.2022

Konkurentsiamet sekkus jõuliselt: Eesti internetivõrgu rajaja lõpetagu mobiilifirmade soosimine

Aivar Pau
, ajakirjanik
Konkurentsiamet sekkus jõuliselt: Eesti internetivõrgu rajaja lõpetagu mobiilifirmade soosimine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Märt Ots
Märt Ots Foto: SCANPIX
  • ELASA on üllatunud

Konkurentsiamet sekkus jõuliselt Euroopa rahade eest ülikiire interneti põhivõrgu EstWin rajamise ja haldamise käiku Eestis ning tegi seda loovale sihtasutusele ettekirjutuse lõpetada mobiilioperaatorite eelistamine.

Eesti Lairiba Sihtasutusele (ELA SA) tehtud ettekirjutuses nõutakse, et alates 20. novembrist tuleb EstWin baasvõrgule juurdepääsutingimusi leevendada, et parandada maapiirkondade elanikele kiire interneti osutamise võimalusi.

«ELA SA on kujundanud ligipääsutingimused EstWin baasvõrgule viisil, mis on sobivad eelkõige suurtele mobiilsideettevõtjatele, kellel on palju tarbijaid. Maapiirkondades aga asuvad vähesed tarbijad suurte vahemaade taga ning seal teenust osutada soovivatele teistele ettevõtjatele ELA SA hinnakiri ei sobi,» teatas konkurentsiamet.

Maapiirkondade tarbeks on küll kujundatud teenus «kiu rent tarbijaühenduseks», kus tasu tarbija kohta on väiksem, kuid selle kasutatavust on erinevate tingimustega oluliselt piiratud. Eelkõige on piiratud tarbijate arvu ja renditava kiulõigu pikkust. Konkurentsiameti ettekirjutus nõuabki nende piiravate tingimuste eemaldamist.

«Arenevast digimajandusest peavad osa saama kõik inimesed igas Eesti piirkonnas,» kommenteeris ettekirjutust konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. ELA SA baasvõrgule juurdepääsutingimuste leevendamine loob tema hinnangul paremad võimalused eeskätt fikseeritud püsiühenduste lokaalsete lahenduste arenguks.

Konkurentsiameti menetluse ise sai alguse juba 2016. aasta maikuus ja seda ameti omal initsiatiivil. "Kuna lairibateenuse arendamise teema oli avalikkuses üleval ja amet pidas vajalikuks omalt poolt projektile ka konkurentsiõiguslik hinnang anda," ütles ameti pressiesindaja Maarja Uulits.

ELASA on Eesti Infotehnoloogia Liidu liikmete loodud MTÜ, mis rajab maapiirkondadesse kiiret internetti võimaldavat baasvõrku EstWin. Osanik selles MTÜ-s on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi Eesti riik.

ELASA on üllatunud

ELASA juht Priit Soom ütles saadud ettekirjutust kommenteerides, et sihtasutuse jaoks on kogu see protsess veidi üllatav.

«Kuid oleme konkurentsiameti ettekirjutuse kätte saanud ja analüüsime seda ning kujundame enda seisukoha. Anname sellest esimesel võimalusel teada,» ütles Soom.

ITL pistis pea liiva alla

Kuna ELASA asutajad on kõik ka ITL-i liikmed, siis uurisime selle juhi Jüri Jõema kommentaari, kes märkis aga vastuseks, et «ITL ei ole selle teemaga seotud ja kuna ei ole kursis, ei oska ta ka sisuliselt kommenteerida».

Täpselt aasta tagasi tundis ta end veel teemaga seotud olevat – toona kinnitas ta Postimehele, et «baasvõrku ei ole ehitatud ainult mobiilsidevõrgu arendamiseks vaid ka fikseeritud (kaabliga) kliendiühenduste loomiseks». Ühtlasi märkis ta siis, et lisaks mobiilifirmadele kasutavad baasvõrgu teenuseid veel 13 sideettevõtet ja asutust Eesti eri piirkondades oma klientidele kiiret internetiühendust võimaldavate ühenduste väljaehitamiseks.

ELASA eksjuht: tingimused tuleb üle vaadata

ELASA endine juht Olav Harjo ütles ettekirjutust kommenteerides Postimehele, et kindlasti tasuks üle vaadata ka need konkurentsiameti poolt viidatud «tarbijaühenduse» tingimused, kuna need kehtestasime juba aastaid tagasi, kui olukord oli hoopis teistsugune kui täna.

«Kuna Euroopa Liidu maksumaksja rahaga on üle Eesti rajatud lairiba baasvõrku Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuse (ELASA), Valguskaabel MTÜ ja Eesti Andmesidevõrk MTÜ poolt kokku juba üle 5000 km, tuleb seda ressurssi kindlasti kasutada ka ühenduste viimiseks kodude ja ettevõteteni. Väga kummaline oleks, kui neid võrke ei saaks kasutada ning nende kõrvale hakataks maksumaksja rahaga rajama paralleelselt juurdepääsuvõrgu kaableid,» märkis Harjo.

Harjo sõnul otsustas ELASA juba aastaid tagasi baasvõrgu rajamiseks vajalikku tehnoloogiat välja valides kasutusele võtta mikrotorude süsteemi, kus kaks ava on mõeldud baasvõrgule ning kaks ava jääks tulevikus juurdepääsuvõrgu kaablite jaoks.

«Nüüd on see tulevik kohale jõudnud ning juba kümnes maakonnas on alustatud «viimase miili» projektidega. See tähendab, et nüüd tuleb leida lahendus, kuidas need maakondlikud Digiprojektid saaksid kasutada oma võrkude rajamiseks neid kahte vaba ava, mis Estwin võrgus on just nende jaoks loodud,» lisas Harjo.

Selle aasta alguseks oli interneti baasvõrgu rajamisse investeeritud 58 miljonit eurot, millest 86 protsenti pärineb Euroopa Liidu ja riigi vahenditest. Eesmärgiks on rajada baasvõrk maapiirkondadesse, kuhu eraettevõtjad ei ole turutingimustel valmis investeerima.

MKM: mobiilifirmadele teenus kallimgi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajas sihtasutuse nõukogus Mati Heidelberg märkis, et seni on mobiilioperaatorid maksnud sama asja eest tegelikult rohkem kui tarbijaühenduste ehitajad.

«ELASA poolt on seni loodud erisus kiu rendiks tarbijaühendusteks, mille korral kiupaari hind on odavam. See tähendab näiteks, et mobiilioperaator on pidanud maksma rohkem, kui tehniliselt täpselt samasuguse kiupaari rentimisel tarbijaühenduseks tuli tasuda,» täpsustas ta ja märkis, et konkurentsiamet hinnastamispõhimõtted olid varasemalt pälvinud konkurentsiameti heakskiidu.

Seega kokkuvõttes: MKMi senise arusaamise kohaselt on kiurent tarbijaühenduseks olnud just mõeldud soodustama püsiühenduste rajamist hajaasustuse piirkondades.

Märksõnad
Tagasi üles