Palo tõmbas 20-miljonilise kübaratrikiga omavalitsuste internetiprojektidel vaiba jalge alt

Ettevõtlusminister Urve Palo

FOTO: Alar Truu/Õhtuleht

  • Palo otsus lõpetab omavalitsuste suured digiprojektid
  • Euroopa Komisjoni reeglid poleks lubanudki vaid omavalitsustele raha jagada
  • Riik võib asuda doteerima iseenda ettevõttet

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tegi vägagi ootamatu kannapöörde: omavalitsuste projektid jäetakse ilma neile sotside võimule tulekust saadik lubatud 20 miljonist eurost ülikiire interneti viimiseks maaelanikeni ning selle summa võivad saada hoopis Elektrilevi ja Telia.

Minister Urve Palo ja tema sotsiaaldemokraadist erakonnakaaslane riigikogus Tanel Talve on vähemalt aasta kutsunud omavalitsusi kõikjal Eestis selgasid kokku panema, et käivitada ühisprojekte, mis viiksid riigi toel ülikiire interneti kaablid põhivõrgust maakodudesse ja -ettevõttesse.

«Kuna telekommunikatsioonivõrkudesse tehtavad investeeringud on küllaltki kapitalimahukad ja selle tõttu on erasektor aktiivselt tegutsemas ainult tiheasustusega piirkondades, peavad omavalitsused seljad kokku panema ning leidma riigi toega võimaluse kiire internetiühenduse rajamiseks,» ütles Palo näiteks aasta algul Pärnumaa omavalitsustega kohtudes.

Palo lubadus on olnud konkreetne: riigil on järgnevaks kaheks aastateks ette nähtud kokku 20 miljonit eurot, millele peaksid 2/3 lisama omavalitsuste loodavad ettevõtted ja lõpptarbijad liitumistasude kaudu. Kokku seega 60 miljoni euro eest viimase miili lahendusi – võimas.

Vallad võtsidki lubadusest kinni: Pärnumaa vallad lõid projekti Digitee, Harjumaal sündis Digimaa, Rapla- ja Läänemaal Digikond. Omavalitsused näitasid üles enneolematut koostöövõimet, avanenud oli ju reaalne võimalus kiire internet lõpuks inimesteni viia – midagi suurt oli tulemas.

Projektide käigus asuti elanikelt liitumissoove koguma ning valguskaabli taristu loomiseks ja tulevikus ka haldamiseks esimesi ettevõtteid looma, tehti investeeringuid ja kulutati raha.

Kõik internetiteenuse pakkujad pidid saama võrdsed tingimused loodava kaablivõrgustiku teel interneti ja teleteenuste pakkumiseks. Koostöömemorandumid sõlmiti ka Eesti Energia tütarfirma Elektrileviga, kuna selle kommunikatsioonivõrke saanuks edukalt ja tasuta kasutada kaablivedamiseks.

Omavalitsusjuhid: kus on selgus?

Selgus ka, et maaelanike huvi püsiühenduse saamise vastu on suur, avaldusi tuli tuhandeid ja tuhandeid, ning valmis ollakse maksma ka mõistlikku liitumistasu. Kuud möödusid, projektid veeresid omasoodu, kuid mida Palolt ei tulnud, olid lubadustest konkreetsemad sammud raha eraldamiseks.

Möödunud nädalal saigi omavalitsusjuhtidel mõõt täis ning Urve Palo ja rahandusminister Toomas Tõniste kirjakasti laekus pöördumine kümnetelt omavalitsusjuhtidelt.

«Kohalikel omavalitsustel puudub selgus, kas Vabariigi Valitsus peab kinni oma plaanist eraldada kohalike omavalitsuste organisatsioonidele vahendeid maakondlike sidevõrgu taristu projektide elluviimiseks või otsib paralleelselt ka muid lahendusi. See on tekitanud mure maapiirkondades ühtsete arenguvõimaluste pärast,» tõdevad omavalitsusjuhid.

Nad märgivad, et MKMi enda soovitustest lähtudes on omavalitsused algatanud üle Eesti hulga projekte ning teinud mahukaid investeeringuid: tehtud on projekti tutvustavad kampaaniad, kogutud liitumisest huvitatud inimeste sooviavaldusi ja asutud ette valmistama projekti elluviimist.

«Olukorras, kus omavalitsused on investeerinud projektide elluviimisse ning andnud elanikele lubadusi võrkude väljaehitamise osas, puudub endiselt selgus edasiste tegevuste osas. Eelkõige tekitavad ebakindlust riikliku kontrolli all tegutseva Elektrilevi OÜ plaanid ja ka MKMi eelistused võrkude rajamise osas,» seisab pöördumises.

Mängu astub Elektrilevi

Kirjast võib seega teha selge järelduse, et omavalitsusjuhtide info kohaselt on nende riigi mahitusel valminud projektidele tekkinud ootamatu konkurent – riigile endale kuuluv ettevõte Elektrilevi.

Seesama ettevõte, kes oli sõlminud internetitaristu rajamiseks koostöömemorandumi Pärnumaa projektiga Digitee ... ja siis sellest ootamatult loobunud ning ühepoolselt lõpetanud.

Miks selline ootamatu muudatus? Elektrilevi tootearenduse ja teenuste osakonna juhataja Taavo Randna annab sellele küsimusele vastuse, millest võib järeldada vaid üht: ettevõte asub ise valguskaabliäri ajama.

«Pärnumaa projekti koos tegemisest loobuti, kuna Elektrilevi ei toeta killustatud mitme võrguettevõtte tegemist, vaid näeb, et võrgu arendamine on võimalik suuremas mahus, kui see on tehtud tsentraalselt ning koos sünergiaga elektrivõrgus toimuvaga,» kõlab Randna vastus Postimehele.

Ta annab teada, et Elektrilevi nõukogu on langetanud ka verivärske otsuse käivitada enda pilootprojekt oma õhuliinide kasutamiseks internetivõrgu arendamiseks.

«Lairibaühenduse rajamiseks elektrivõrgu kasutamine on levinud praktika üle maailma. Meil on suurima elektritaristu omanikuna Eestis vajaminev kompetents mahuka võrgu rajamiseks ning ka haldamiseks. Leiame, et taristu ühiskasutamine on efektiivne ja loob ühiskonnas väärtust,» lisas Randna.

Seadus nõuab Elektrilevilt küll oma taristu kasutada andmist mis iganes juhtmete vedamiseks, kuid ühe allika väitel poleks saanud omavalitsused seda võimalust kasutada Elektrilevi seatud piirangute tõttu - näiteks oli lahendamata küsimus, kes katab kulud siis, kui üks elektripost ümber kukub või keegi kaabli katki teeb.

Palo kannapööre

Ja mida tegi Urve Palo – varasemad innustavad üleskutsed omavalitsusjuhtidele unustati ning täna, 24. oktoobri varahommikul laekus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt pressiteade hoopis üllatava teadaandega.

Selle sisuks on, et 20 miljonit ei asutagi omavalitsusühenduste vahel rajama. Selle asemel kuulutatakse välja konkurss leidmaks ettevõtet, kes asub viimase miili lahendusi looma kõikjal Eestis.

Põhjus: maakondade projektid olevat äratanud huvi ka teenusepakkujates, ning selleks, et toetuse ulatus oleks võimalikult suur ning võimalikult palju inimesi saaksid vajaliku ligipääsu internetiühendusele, «oleme otsustanud korraldada üle-eestilise konkursi rajamistoetuse jagamiseks».

«Üksikute omavalitsuste toetamise asemel viiakse toetuskeem läbi vastavalt Euroopa Komisjoni grupierandi reeglitele, s.t see on kõigile turuosalistele avatud ja selle eesmärk on toetada avatud võrgu ehitamist, mida saavad kasutada kõik operaatorid,» selgitas Palo omavalitsuste projektide toetamisest loobumist. «Üleriigilise avatud toetusmeetme eeliseks on see, et selleks ei ole vaja Euroopa Komisjonilt riigiabi luba küsida, mis võtab orienteeruvalt aasta, ja investeeringutega on võimalik alustada seetõttu varem.»

Lisaks loodab Palo uue plaani abil riigieelarvest raha kokku hoida. «Esialgse plaani järgi – toetades üksikuid omavalitsusi – oleksime pidanud investeerima hinnanguliselt mitu korda rohkem. Soovin selle teema viia lähimal ajal valitsusse arutamiseks,» lisas Palo.

Palo andis ka vihje, et lisaks Elektrilevile võib ka Telia olla riigi 20 miljonist huvitatud.

Kokkuvõttes on omavalitsuste projektid hetkeseisuga liiva jooksnud – on täiesti selgusetu, mis saab edasi omavalitsustes aasta vältel tehtud tööst, kogutud sooviavaldustest. Kas Elektrilevi võtab need kunagi üle?

Palo lubas lubamatut

MKM teatas kõigele lisaks Postimehele, et otsetoetused KOVidele polekski vastanud Euroopa Komisjoni reeglitele ja need oleksid eeldanud riigiabi luba. See võtnuks aga palju aega – keskmiselt üheksa kuud – ja pole ette garanteeritud, et ka see luba antakse.

Hetkel ollakse ministeeriumi poolt vaadates olukorras, kus konkursiteadet ei ole ja oodatakse minister Palolt vastava määruse allkirjastamist. Seejärel tehakse nn valgete alade, kus interneti kiirus alla 30 Mbps, kaardistus. Pärast seda algavad avalikud konsultatsioonid, kus selgitatakse välja, millistele kaardistatud valgetele aladele plaanitakse sideettevõtjate poolt ise investeeringuid teha.

Alles seejärel tehakse järele jäänud valgetele aladele avalik konkurss valguskaabli võrgustiku rajamiseks tingimusel, et kõik sideoperaatorid saavad riigi toetatud võrgu kaudu oma teenust pakkuda. Kogu see protsess algab kõigi eelduste kohaselt järgmise aasta alguses.

Miks omavalitsuste toetamise plaanist tegelikult asja ei saanud?

Juhtus nii, et pärast riigiabi andmise esimese eelnõu versiooni saatmist mitteametlikuks arvamuse avaldamiseks, selgus koostöös riigiabi ekspertidega rahandusministeeriumist, et MKMi esialgne plaanitud meede (toetust saavad ainult KOVide projektid) ei vasta täielikult grupierandi määrusele.

Eelnõuga oleks piiratud konkurssidel osaleda võivate huviliste ringi. Kinnitamata andmetel tegid selle MKM-ile selgeks ka Telia ja Elektrilevi, kellel tekkis oma ärihuvi riigi toel internetivõrgu teenust nn valgetel aladel pakkuma.

Seejärel kontakteerus MKM ka Euroopa Komisjoniga, kust sellele kinnitus saadi. See kõik juhtus augustis 2017, pärast mida alustati ettevalmistusi riigiabiloa saamiseks.

Talve: ma väga loodan, et MKM korraldab asja ära

Riigikogu E-Eesti toetusrühma esimehe Tanel Talve sõnul on tekkinud ekslik arusaam, nagu tahaks MKM kelleltki raha ära võtta. «Pigem oleme jõudnud kahe aasta tagusesse olukorda, kus ütlesime, et probleem tuleb lahendada üleriigiliselt. Lahtine on lihtsalt see, kes või kuidas seda tegema hakkab,» ütles Talve.

Tema info kohaselt on maakondlike digiprojektide käigus saadud ligi 50 000 elanikult internetiga liitumise soov. «Inimeste ootus ja lootus on väga suur ning ma väga loodan, et MKM korraldab asja nii, et igasse Eesti elamisse ja ettevõttesse see valguskaabel võimalikult kiiresti jõuab.»

Talve kinnitas, et kõik elanikelt saadud taotlused lähevad arvesse. «Siin pole mingit küsimust üldse, suur töö on ju ära tehtud,» rõhutas riigikogu liige.

Talve sõnul korraldab E-Eesti toetusrühm koos omavalitsuste ja MKMiga 6. novembril ühisistungi, et arutada, kuidas saab kõige efektiivsemalt edasi minna olukorras, kus on ilmnenud uued asjaolud.

«Tähtis on see, et inimene saab interneti, mitte see, kas seda teeb üleriigiline struktuur või keegi teine,» lisas Talve.

KOMMENTAAR

Olav Harjo, omavalitsuste digiprojektide käivitaja

Viimase kahe aasta jooksul oleme teinud tööd selle nimel, et kiired internetiühendused ka maapiirkondades inimeste kodudesse jõuaksid.

Kui veel mõnda aega tagasi oldi arvamusel, et maainimesed ei soovi kiiret interneti ning seda ei ole majanduslikult võimalik ka neile ehitada, siis praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud.

Oleme tänaseks tõestanud, et huvi kvaliteetsete lairibaühenduste järele on suur ning ka nende rajamine on rahaliselt võimalik.

Kuidas hakkab mõjutama MKMi otsus jagada 20 miljonit eurot avaliku konkursi korras kõikidele soovijatele edasisi arenguid, on raske prognoosida, kuna ei ole teada veel rahajagamise tingimused.

Võib-olla peavad nüüd need maakondlikud Digiprojektid, kes on teinud ära väga suure töö ja kogunud sooviavaldusi juba enam kui poolesaja tuhandelt majapidamiselt, konkureerima suurte telekomide või riigiettevõttega.

Aga võib-olla saavutatakse ka mõistlik kokkulepe osapoolte vahel.

Loe ka neid

Tagasi üles