Palo kannapööre tõi riigimiljonite kosilaste sekka veel ühe internetipakkuja

Levikomi üks omanik Peep Põldsamm.

FOTO: Liis Treimann

Minister Urve Palo otsus loobuda toetusraha eraldamisest omavalitsuste pikka aega ettevalmistatud internetiprojektidele ja jagada raha teenust pakkuvatele ettevõtetele,  tõi võimalike soosikute Telia ja Elektrilevi kõrval esile veel ühe teenusepakkuja.

Tegemist on üle raadiovõrgu (varasemalt tuntud kui Wimax) internetti- ja teleteenuseid pakkuva Eestimaise ettevõttega Levikom, mille juhatuse aseesimehe Peep Põldsammi sõnul on väga oluline, et püsiühenduse loomisel kaalutaks erinevaid moodsaid tehnoloogilisi lahendusi.

«Tundub, et MKMis saadi aru, et  20 miljonit eurot on hajaasustusega piirkondades kaasaegse internetiühenduse juurdepääsuvõrgu (nn viimase miili) väljaehitamine ainult fiiberoptilise tehnoloogiaga väga väike summa,» arvas Peep Põldamm.

Eestis on MKMi analüüsi kohaselt kokku ligi 30 protsenti majapidamistest (160 000 kodu) linnaosades, eramurajoonides ja maapiirkondades, kus neil on tõsiseid probleeme tänapäevase kiire interneti (alates 30Mbit/s) kättesaadavusega.

«Nende kõigi ühendamine fiiberoptilise kaabliga maksab eri hinnangutel 600-900 miljonit eurot, mille sisse pole ilmselt veel arvestatud eramajade ja talude krundisisest kaabeldust. Isegi kui arvestada kaabli paigaldusel kohaliku omavalitsuse, sideettevõtete ja majapidamiste endi panusega, saaks probleem antud tehnoloogiaga lahendatud ainult ca 10% hajaasustusega piirkondadest,» ütles Põldamm.

Uuel aastal valmivas toetusmeetmes on kiire interneti püsiühenduse loomise puhul tema hinnangul kindlasti oluline silmas pidada võimalike tehnoloogiliste lahenduste paljusust.

«Eestis on vajalik reaalne konkurents erinevate tänapäevaste tehnoloogiate vahel - fiiberoptiline kaabel, mobiilne side, juhtmeta lairiba, uued vaskpaarvõrgu tehnoloogiad -, mis viib ka kliendi jaoks hinnad alla,» lisas ta.

Juhtmeta lairibavõrgu lahendusi kasutavad ja arendavad mitmed Euroopa ning USA tehnoloogiaettevõtted, sh sellised globaalsed tehnoloogiahiiud nagu Google ja AT&T. Ka Euroopa Liidu DigitalEurope programm passiivse inrastruktuuri jaoks võimaldab riigil toetada sellist lahendust ning mitmes Euroopa riigis on seda ka tehtud.

Levikomi hinnangul on juhtmeta tehnoloogiline lahendus on üle 10 korda odavam kui fiiberoptilise kaabli paigaldus, isegi kui kaabel paigaldataks valgustus- või elektripostidele.