Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Postimees pääses Soome mobiililaboritesse - fotod katsetest, mida iga silm ei näe

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Maailm on uppis: Soome mobiilitarkus on nüüd hiinlaste käsutuses
  • Soomes töötab kaks mobiiltelefonide arenduskeskust
  • Ligi 200 endist Nokia töötajad on saanud tööd Huaweilt
Mobiilitest Soomes | FOTO: Aivar Pau

Loodus ei salli tühja kohta – Soome mobiilitööstuse hiilgeaegadel kogutud tarkused  ja oskused on saanud uue väljundi ning rahvusliku brändi edendamise asemel suunatakse maailmatasemel teadustöö nüüd Hiina mobiilitööstuse edendamisse.

Õigupoolest on välja kujunenud kummaline olukord ja põhjuseks selleks tehnoloogia abil järjest väiksemaks muutuv maailm. Soomlaste Nokia on teatavasti teinud pärast eksirännakuid taassünni, kuid toodetakse seadet omakorda Hiinas.

Hiinlastel on aga oma maailma absoluutsesse tippu kuuluvad brändid nagu Huawei, Oneplus, Xiaomi Oppo, Coolpad ning  nende arendamiseks on loodud keskusi üle maailma – kogu maailma tarkus tuleb ju kokku koguda ja kõike lihtsalt pole võimalik parimal viisil teha oma kodumaal.

Sellel pildil toimub näiteks telefoni survestamine kindlates niiskus- ja temperatuuritingimustes:

Nii ongi üsna loogiline, et näiteks maailma teiseks mobiilitootjaks tõusnud Huawei on oma kaks arenduskekust Ida-Euroopa ja Põhjamaade piirkonnas asutanud just Soomes. Üks neist on Tamperes – mitte kaugel külast nimega Nokia – ja teine Helsingis.

Postimehel avanes sel nädalal võimalus neist teadusarenduskeskusi oma silmaga näha ja seal töötavate inimestega rääkida. Väga paljud neist, õigemini enamik, ongi seejuures Nokia taustaga.

Viimase paari aastaga on tipptasemel tehnoloogiat täis topitud kaks kõrgehoonet. Helsingis on aastal 2014 varasema Nokia arenduskeskuse baasil püsti pandud seadmete töökindluse laborid – arendatav tehnoloogia ja disainlahendused proovitakse just siin väga varases faasis ära ning pakutakse sellest lähtuvalt välja muudatusi.

Reliability Competence Center.jpg

Kukutatakse, külmutatakse, kuumendatakse, väänatakse, keeratakse heli põhja, tilgutatakse vett ja õli ekraanile, proovitakse järele üha kurvilisemaks muutuvate ekraanide puutetundlikkust ning ekraani eraldusvõimet väga erinevatest valgusoludes. Ja mis peamine: leiutatakse ja luuakse eurooplastele võimalikult sobivat disaini ja kasutajaliidest – eriline oskus, mida vaid eurooplased ise kõige paremini endale teha oskavad.

Tampere ülikooli tehnoloogialinnakusse täiesti uuena rajatud Huawei Multimedia Labs’is on mindud palju spetsiifilisemaks. Seal on ette võetud loodava tehnoloogia kõik need osad, mis puudutavad mobiiltelefoniga heli loomist ja selle kinnipüüdmist ning mis tänapäeval veelgi olulisem – tehisintelligentsete süsteemide abil tohutust helimürast õige sageduse ülesotsimist, sellest  arusaamist ning järelduste tegemist.

Huawei Multimedia Laboratories in Tampere.jpg

Tampere teadlaste töö tulemuseks on algoritmid ning soovitused riistvarale, mis seda kõike järjest paremini teha suudaksid.

Aga saame Soome arendajate ja nende tegemistega lähemalt tuttavaks ja uurime, millega nad tänasel päeval tegelevad.

Mikko Terho on mees, kelle ametiks aastast 2013 olla Huawei Soome arendusüksuse tehnoloogiajuht, enne seda, loomulikult, juba aastast 1987 oli ta Nokia teenistuses, tegemist oli ajaga, mil see tehnoloogia oli alles väga sünnijärgus.

20171107_093515.jpg

«Olen superõnnelik, see on mu esimene kord, kui meie arengutest uues ametis räägin,» kõlasid mehe esimesed sõnad, kui ta meie ette möödunud teisipäeval astus. Ta rõhutas, et Soome on olnud ajaloo vältel kogu mobiilse kommunikatsioonitehnoloogia sünnimaa – alates 2Gst ja 3Gs – ning just Tampere oli linn, mis maailmale selle tehnoloogia andis.

«Minu alluvuses töötas neil aegadel 3000 inimest,» meenutas ta. «Nüüd on meil inimesi 300, neist 200 on vanad olijad ning 100 on kaasatud teistest ettevõtetest.»

Ta viitab tõsiasjale, et vahepeal Nokia mobiilitööstuse enda omandisse ostnud Microsoft põrus selles valdkonnas kapitaalselt ning tagajärjeks olid loomulikult ka suurkoondamised Soomes. Need inimesed ja nende kõrgtasemel oskused jäid rakenduseta.  Kuid mitte kõik ja mitte igaveseks, teised tehnoloogiahiiud ei saanud väär inimvaral lasta raisku minna.

Terho sõnul on sellisele asjade aluse pannud just Tampere tehnoloogiaülikoolis antava insenerihariduse tase ning arendajate progressiivne tööturg. «Siinsed inimesed lihtsalt tahavad leiutada uusi asju, see on põhjus, miks me siin oleme,» sõnas ta ja märkis, et tal on tegelikult ka hiinlaste üle väga hea meel, kuna Huawei lõi Soomes kohaliku omaette arendusettevõtte, mis võimaldab kõike senitehtut jätkata.

Üks olulisem eesmärk praegu on loomulikult kõik, mis mahub mõiste 5G-standard alla. Kuid selle kõrval ka pilditehnoloogia – kuidas kujutisi luua ja kuvada, kasutajaliidest puudutav tarkvara, veebitehnoloogia, krüptograafia, audioalgoritmid.

Laborisse sisse

Ja siin me lõpuks oleme. Sõna otseses mõttes Helsingi arenduskeskuse keldris, laboratooriumites, kuhu naljalt võõras jalg ei astu.

Esimene avanev vaatepilt ei meenuta aga kuidagi tavalist laboratooriumi. Pigem meenus stseen filmist «Mehed ei nuta» ja unehäirete vastu võitlemisest – siin on keskmes aga tehisinimene, tehiskõrvade, -suu ja -silmadega, telefon pea külge seotud, ning ruumi sisepind on kaetud materjalidega, mis heli testimist segavaid peegeldusi ära hoiaks. soome333.jpg

Laborites tegutsev üks eksperte Jussi Autere rääkis, et paljudes siinsetes ruumides tegeletakse peamiselt mobiiltelefonide komponentide ja materjalide vastupidavuse tootmiseelse testimise ja verifitseerimisega ning sellest tuleneva arendustegevusega. Lisaks multimeediatehnoloogia testimisega väga erinevates tingimustes enne seda, kui see tootmisse läheb.

Autere sõnul alustas Huawei nende laboratooriumite loomise ettevalmistamisega Helsingis 2013. aastal ning täisvõimsusel läks töö lahti aastal 2016.

Mõõdetakse tõesti väga erinevaid omadusi, alates mobiiliekraani omadustest valguse erinevate langemisnurkade all. Või näiteks selles röntgeniruumis  leitakse üles võimalikud vead ja purunemisoht materjalides enne, kui need masstootmisse lähevad:

soome22.jpg

…ja siin tilgutatakse midagi väga kindla nurga all ekraanile, et kontrollida selle hülgamisvõimet:

soome44.jpg

…ja siin on pandud mobiiltelefon tingimustesse, mis võiks meenutada üleköetud türgi sauna:

soome555.jpg

Aga nii palju telefonide vastupidavustestidest. Liigume edasi Tampere ülikoolilinnakusse – siin on ette võetud peamiselt kõik see, mis puutub mobiilide helimaailma – mikrofonid, kõlarid ja tarkus, mis neid töötleb.

Meid võtab seal esmalt vastu Jouni Pasaho, kes näitab, kuidas katsetatakse mobiilide helisüsteemide membraane väga erineva sagedusega audio mahamängimisel väga erinevates tingimustes:

soome66.jpg

Selleks tuleb katsetada ka täiesti müra- ja helipeegeldusvabades ruumides, kus on eriti hea uurida just seda, kuidas mikrofonid saaksid kinni püüda just need helid, mida kasutaja on soovinud – millise nurga alt need saabuvad, millise sagedusega need on.

Vajalik on see selleks, et telefon ei hakkaks vastu võtma otsused helide põhjal, mis on lihtsalt müra. Nagu näha, on need ruumid ka väga pimedad, kuna ka lambipirnid toodavad heli, mis selliseid teste segaksid – nii jõuab valgus siia ruumi vaid ruumist välja olevate valgusallikate peegeldamise teel::

soome77.jpg

Taas näeme ka mannekeene, millel mobiilid pea külge seotud, et katsetamine oleks võimalikult lähedane reaalsele kasutamisele:

soome88.jpg

Niisiis, Soome pole mobiililoomise tarkusi mitte kuskile kaotanud, töö käib nüüd lihtsalt globaalsete brändide heaks. Hiinlaste Huaweil on selliseid arenduskeskusi üle maailma 15 ning meie piirkonna kaks ainsat asuvad just Soomes. Kokku on ettevõte arendustöösse kaasanud ligi 70 000 inimest üle maailma. Ning see töö ei ole odav, viimase 10 aasta jooksul on arendustöösse investeeritud 45 miljardit dollarit.

Microsoft teatas 2015. aasta juulis, et kannab maha Nokia telefoniärile ostmisele kulutatud 7,6 miljardit dollarit ning koondab selles tegevusvaldkonnas 18 000 inimest.  Soome paistab sellest kaotusest üle saama hakkavat ja teadlaste silmad säravad taas.

Tagasi üles