Soome kultuuritööstus on tõusnud tegijaks

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Supercelli asutaja ja juht Ilkka Paananen, kes oli eelmisel aastal Soome suurim maksumaksja.
Supercelli asutaja ja juht Ilkka Paananen, kes oli eelmisel aastal Soome suurim maksumaksja. Foto: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

Kui 1. novembril avaldati andmed Soome maksumaksjate kohta, selgus tõsiasi, et nii töötasusaajate kui ka väärtpaberite müügitulu saajate eesotsas on mängutootja Supercelli asutajad ja juhid. Kümne suurima maksumaksja hulka mahtus lisaks mängutootjatele vaid kolme muu eluala esindajad.

Kui Postimees küsis aasta tagasi maailma ühe tuntuima mobiilimängu Angry Birds brändilooja Peter Vesterbackalt, kas mängutööstus on ikka tõsine äri, vastas ta, et tegemist on väga tõsise äriga.

«Mängude turg on suurem kui filmiturg, palju suurem kui muusikaturg, see on suurim kultuuriäri planeedil,» toonitas Vesterbacka. «Minu arvates on mänguäri väga-väga tõsine äri,» lisas ta.

Siiski on küsimus ka selles, kas mängutööstus on ikka kultuuritööstus. Ametlikult kuulub mängutööstus arvutitehnoloogia alla, aga kui Supercelli taolised mängutööstusettevõtted kuuluksid kultuuritööstuse alla, oleks selle osatähtsus nii elektri- kui ka elektroonikatööstusest suurem nii töökohtade arvu kui ka lisandväärtuse kasvu poolest.

Põhjanaabrite ajakiri Seura kirjutab, et 2015. aastal oli kultuuritööstuses hõivatud 87 000 soomlast, mis on rohkem kui energia-, elektroonika- ja metsatööstuses kokku. Kultuuritööstusel on ka märkimisväärne osa põhjanaabrite majanduskasvus. Sealse statistikaameti andmetel kasvas kultuuritööstuse lisandväärtus üle-eelmisel aastal 2,9 protsenti, mis on rohkem kui metsatööstuses ja peaaegu sama palju kui elektritootmises ja elektroonikatööstuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles