Tankistideks muudetud e-residendid, nime vahetanud kelm, juhtide haihtumine – paljastub üllatav petuskeem

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • E-residente hakati ära kasutama firmade likvideerimisel
  • Advokaat kahtlustab tahtlikku kuritegu
  • Süüdimõistetud pettur vahetas nime ja jätkab kahtlaste skeemidega
  • Tuntud söögikoht Bollywood on nüüd tankistide meelevallas

Urmas Sääsk alias Alexander Vest vabastati 2014. aasta suvel otse Harju maakohtu saalis vaatamata süüdimõistmisele, sest oli talle mõistetud ligi pooleteise aasta pikkuse vangistuse kandnud vahi all olles.

FOTO: ERR

Postimees sai mitmete üksteisest sõltumatute viidete, kohtuasjade, süüdistuste ja juhtumi vahetu uurimise tulemusel jälile kuritegelikule skeemile. Varem Filipiinidel tabatud ja Eesti kohtus kelmuses süüdi mõistetud mees hakkas nimevahetuse järel kasutama firmade likvideerimisel meie e-residente.

Kolme aasta eest, 2014. aasta juulis langes Harju maakohtu kohtuniku haamer ning toona 39-aastane Urmas Sääsk kuulis karmi otsust: kelmuse ja mitme muu patu eest tuleb tal aasta ja viis kuud trellide taga veeta ning lisaks Swedbank Liisingule kinni maksta 270 000 eurot kuritegudega tekitatud kahju.

Tegelikkus kujunes aga selliseks, et Sääsk hoopis vabanes vanglast. Nimelt oli ta juba 2008. aastast kriminaalmenetlusest kõrvale hoidnud, kuni ta lõpuks 6. veebruaril 2013 Filipiinidel sekeldustesse sattus, kinni peeti ja enam kui aasta hiljem Eestile üle anti. Siin tuli tal seega kuni kohtuotsuseni vahi all viibida.

See kõik on ajalugu. Tänane päev näitab, et vanad harjumused on tõesti visad.

Esimesed signaalid uudsest ja üllatavast skeemist jõudsid Postimeheni tänavu aprillis: tuli ilmsiks, et rahvalt raha välja petnud ja tarbijakaitseameti ettekirjutustele vilistanud portaal Crazydeal on saanud endale värvika tegevjuhi.

Selgus, et Filipiinidel elava naisterahva nimi on Erza Jane Maranda Gasoc. Kulmu pani ajakirjanikke toona kergitama kaks asjaolu: esiteks on naisel Eesti isikukood, mis viitas selgelt e-residendiks olemisele, ning paistis, et ta oli veel kahe siinse ettevõtte ainus juhatuse liige. Ärimees Keith Piibemann oli vastutusest vabanemiseks portaali juhtide seast haihtunud, riiklik uurimine veeres omasoodu, Gasoc ise kontaktivalmis ei olnud ning sinna see teema toona jäi…

Restorani juhatus haihtub

…kuni selle nädalavahetuseni. Laupäeval saabus signaal: Erza Jane Maranda Gasoc on taas aktsioonis, ootamatult oli ta saanud ainsaks juhatuse liikmeks Tallinna vanalinnas ja Viimsis tegutseva restorani Bollywood omanikfirmas. Avasime äriregistri ja sealt vaatas vastu üks üllatus teise järel.

Esiteks restorani juhtum ise. Neid haldaval ettevõttel India Gate OÜ tekkisid äriregistri andmeil probleemid, järeltulijaks sai ettevõte nimega Eastglory OÜ, mis võttis üle ka kõik 33 töötajat. Näeme, et nimevahetuse läbi teinud ettevõtte maksuvõlg on nüüdseks kasvanud 21 260 euro suuruseks.

Bollywood Tallinna vanalinnas.

FOTO: Aivar Pau

Ja milline on omanike lahendus? Ülemöödunud nädalal, 7. novembril lasi ettevõtte juhatusest jalga kogu senine seltskond: Kadi-Liis Tamm, Andrus Ränne, Swapan Kumar Mitra, Arno Mossin. Üks omanikest, Tarmo Tamm, lahkus juhatusest juba juulis.

Edasi läks aga juba skeemi järgi, mis meenutab väga Crazydeali juhtumit: omanike ringi  ainsaks tegevuseks paistab olevat ettevõtete lõpetamine ja seniste juhtide ärapeitmine. Kõnealusel juhul saab dokumentide vastuvõtmise õiguse Gigabld OÜ ja omanikuks Corporate Services International OÜ.

Ning restoranide tegevjuhiks saabki ei keegi muu kui vana hea tuttav tankistiproua Kagu-Aasiast Erza Jane Maranda Gasoc. Likvideerija. Ettevõtte senised juhid kirjadele ei vasta, uue omanikfirma juht arvab aga, et oleme eksinud adressaadiga.

«Tundub, et teie kiri oli mõeldud kellelegi teisele,» kõlas Corporate Services International OÜ asutaja Fred Riki vastus kirjale, mille oleme saatnud ettevõtte ametlikule meiliaadressile.

Käisime esmaspäeval Bollywoodis einestamas, et vaadata, kas uksed on ikka avatud, ja tegelikult tahtsime näha sedagi, mis firma nimi on kirjutatud arvele. Nägime, et tekkiv käive lükatakse nüüd hoopis kolmanda ettevõtte eelarvesse: Andrus Ränne loodud India GT OÜ on ettevõte, kellelt Postimees oma katseks söödud päevasupi (väga hea ja ehe, muuseas) arve sai.

Eesti aktiivseim ärinaine?

Aga unustame restorani, loodetavasti jäävad need igati hubased ja hea köögiga söögikohad rahva teenistusse edasi. Sest üllatused tegelikult alles algavad, kui süüvime veidi äriregistrist vastu vaatavasse infotulva.

Gasoci aktiivsus Eestis on järsku tohutult kasvanud. Ta ei kuulu enam pelgalt kahe-kolme ettevõtte juhatusse, nüüd on temast ainus juhatuse liige saanud juba lausa 110s Eesti ettevõttes. Näeme veel, et niidid viivad ka Gasoci kaasmaalaseni, kel nimeks Jann Leigh Javellana Lope, samuti Eesti isikukood ja firmasid juhtida samuti sadakond.

Kumbki nende ilmselgetes raskustes olevate ja seniste juhtideta jäänud ettevõtete filipiinlastest varijuhtidest ühelegi kirjale muidugi ei vasta, Facebookis saame Gasocilt vastuseks vaid rõõmsa «Hi!» ning «Hello», ja sinna need vestlused jäävad.

Mängu astub Sääsk ehk Vest

Kuid on veel üks ühine joon kõigi nende ettevõtete, filipiinlaste ja skeemide vahel, ning see on Alexander Vest. Sündinud 21. oktoobril 1975, tegeleb iseenda portaali vest.ee andmeil firmade likvideerimisega ning on enda juhtida võtnud veel enam probleemseid ettevõtteid kui filipiinlased kahe peale kokku. Tema on ka restorani Bollywood omanikfirma haldusfirma juhataja.

Selgub veel, et filipiinlaste värbamiseks Eesti ettevõtete likvideerimisel ja seniste juhatuste vastutustest vabastamisel kasutab Vest Hongkongis registreeritud äriühingut JGB LIMITED.

Märgime selle oma esmaspäeval veebis avaldatud loos ära ja selgub, et vajutasime enese teadmata kellegi jaoks väga valusale nupule. Meiega võtab ühendust mitu inimest, kellele selline juhatustega skeemitamine on kahju tekitanud. Selgub, et alustatud on nii mõnigi kohtuasi, esitatud on avaldusi politseile ning…

…nagu muu seas tuleb ühest kohtumaterjalist välja, et Alexander Vest pole keegi muu kui loo alguses mainitud Urmas Sääsk. Mees on pärast Filipiinidel tabamist ja siinset kohtuotsust lihtsalt nime vahetanud ning tegeleb seega kindlustuspettuste kõrval millegi hoopis muuga.

Kirjutame Vestile, küsime mitu korda tema kommentaari. Lõpuks laekub vastus vaid ühelt mitmest proovitud meiliaadressilt vest@vest.ee.

Eesti suurim ettevõtete juhataja Erza Jane Maranda Gasoc.

FOTO: Kuvatõmmis

Alexander Vest kinnitab selles, et nii härra Lope kui ka proua Gasoc on oma tegemistega Eestis väga hästi kursis, ja lisab veel midagi märkimisväärset. «Teie oletused muus osas on ka pigem väljamõeldis kui fakt,» kirjutab ta, pidades silmas esmaspäeval avaldatud infot Bollywoodi ümber toimunu kohta.

Niisiis tuvastasime omal algatusel, kuidas vähemalt kahe tuntud probleemse ettevõtte – Crazydeal ja Eastglory – juhatuse haihtumisel on Vest ehk Sääsk kasutanud osavalt ära kaugeid ja kättesaamatuid filipiinlasi. Kuid jõudsime ühtlasi järeldusele, et selliseid peitupugemisi on olnud sadu ja sadu.

Tekib võlg – lükka filipiinlane tanki

Teiste seas võtab meiega ühendust advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Lembit Tedder. Ta räägib juba väga tuttava loo: üks tema klientidest esitas oktoobris pankrotiavalduse Secco Shop OÜ vastu. Üüritasude ja muude nõuete suurus poe vastu oli kasvanud suve lõpuks enam kui 29 000 euroni.

Kuid lisaks tavalisele pankrotimenetluse algatamisele on Tedderil tekkinud veel üks kahtlus: kas mitte pole Secco maksejõuetus tekitatud tahtlikult ning tehtud raskeid juhtimisvigu, mida võib Eesti seaduste järgi käsitleda juba kuriteona?

Nimelt oli toimitud juba väga tuttava skeemi järgi: Secco endised osanikud ja juhatuse liikmed Kärri Rästas ja Urmas Linnamägi võõrandasid võlgade kasvades oma osaluse Seccos Hongkongi ettevõttele JGB Limited, kes omakorda määras juhatusse Erza Jane Maranda Gasoci. Alexander Vest ise tõmbas seekord taas niite JGB vahendusel. Ettevõte andis Vestile enda esindamiseks volikirja.

Omanikuvahetus Secco poes.

FOTO: Kuvatõmmis

«Kõik see viitab asjaoludele, mille suhtes peaks aktiivset huvi tundma lisaks pankrotiasja menetlevale kohtule ka prokuratuur,» ütles vandeadvokaat Tedder Postimehele.

Postimehe andmeil laekus oktoobris Eesti politseile avaldus kahe filipiinlasest e-residendi ärakasutamise kohta Eesti probleemsete ettevõtete likvideerimisel.

«Meie hinnangul ei ole e-residentsuse programm käivitatud eesmärgiga arendada ning soodustada veebipõhist kriminaalset tegevust, sealhulgas välismaalaste e-identiteedi kasutamist kolmandate isikute poolt ning süstemaatilisi maksupettusi,» leiavad politseisse pöördujad.

Kommentaarid

MTA talitusejuhataja Airi Jansen-Uueda:

Airi Jansen-Uueda

FOTO: Erakogu

Ei saa eitada, et variisikud ja nende kasutamine on meile probleem. Meie igapäevane töö on suunatud variisikute värbamise minimeerimisele, kuid palju oleneb ka sellest, kuidas ühiskond sellistesse skeemidesse suhtub, et variisikute värbamine ei teeniks oma eesmärki. Ka korrektsetel ettevõtjatel on koostööpartnerite valiku kaudu võimalik vähendada ebaausate isikute toimetamist ettevõtluses. Tehingupartneri äriühingu juhatusel on võimalus hinnata, millise ettevõtjaga nad tehingusse lähevad. Lisaks sellele, et antakse panus variisikute tegevuse pärssimiseks, saab ettevõtja ise kindluse, et ei ole seotud ka võimalike skeemidega, mis võivad tulevikus ebamugavusi valmistada. Äriregistri andmed ning avalik võlapäring on piisav informatsioon, et anda kõigile isikutele võimalus kujundada objektiivne pilt tulevase tehingupartneri äristiilist.

Likvideerimismenetlus näeb ette eelduse, et ühingu vara peab ületama kohustusi. Kui likvideeritava ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Seega, olukorras, kus ühingu võlad ületavad ilmselgelt tema vara, ei ole ühingu lõpetamine likvideerimismenetluse raames võimalik ja esitada tuleb pankrotiavaldus, mille aga enamik tankistidest uusi juhatuse liikmeid tegemata jätab. Lisaks on oluline, et pankrotiavalduse viivitamata esitamise kohustus lasub juhatuse liikmetel püsiva maksejõuetuse ilmnemise hetkest. Kohustuse rikkumine võib lõppeda koguni kriminaalvastutusega.

Koostöös politsei- ja piirivalveametiga hoiame likvidaatoreid aktiivselt tähelepanu all ja näeme vastutuse aluseid ka sellises tegevuses, mis ei ole suunatud ettevõtte õiguspärasele likvideerimisele, vaid võlgade mahajätmisele.

Mis puudutab tankistiteenuse ostmist, siis see ei vabasta äriühingu eelmisi juhatuse liikmeid vastutusest. Oluline sõnum nii variisikute kui ka mahajätjate kontekstis on teadlikkuse suurendamine: maksuvõla põhjustanud juhatuse liikme vastutus ei vähene ega lange ära variisikute ega ka likvideerijate kasutamise läbi. Maksumenetlust või kriminaalmenetlust tehakse nende isikute suhtes, kelle juhtimise all ja süül rikkumised toime pandi, olenemata sellest, kes on maksumenetluse ajal juhatuse liikmeks määratud. Vastutusele võtame võla tekitaja. 

Piret Reinson

FOTO: Erakogu

EASi e-residentsuse tiimi projektijuht Piret Reinson:

26 000 inimese seas võib ikka leiduda neid, kes ei taha seadusi järgida. E-residentide isikutunnistuste üle teevad riiklikku järelevalvet politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet ning maksu- ja tolliamet. Üks e-residentsuse programmi eeliseid ja tugevusi on selle läbipaistvus, mis teeb kõik tehingud alati kiiresti nähtavaks. Politsei- ja piirivalveamet teeb head eeltööd selleks, et e-residendiks saaksid eelkõige heas usus inimesed, kuid  seaduserikkumisi lõpuni välistada ei ole võimalik. Eesti riigi võimuses on seaduserikkujate kaardid tühistada ja sellest asjaosalisi teavitada.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik:

Janek Maasik

FOTO: Margus Ansu

Politseile on see probleem teada ning kirjeldatud skeemid on meile tuttavad. Sagedamini kasutatakse selliseid skeeme probleemsete, st võlgades, juhtimisvigu teinud ja korraldamata raamatupidamisega äriühingute puhul. Äriühingute osakute võõrandamine ja juhatuse liikmete vahetamine variisikute vastu on ajendatud suuresti soovist raskendada võlausaldajatel oma nõuete maksma panemist ja mistahes riiklike menetluste läbiviimist.

Variisikutena kasutatakse nii Eesti kui ka välisriigi kodanikke ning e-residentide kasutamine selleks otstarbeks pole samuti välistatud. Oma õiguste maksma paneku perspektiivituse, eriti välisriigist pärit variisikute tõttu loobuvad võlausaldajad sageli tsiviil- ja kriminaalmenetluste algatamisest ning lepivad olukorraga. Variisikule võõrandatud äriühingu tegevust iseloomustab edaspidi täielik passiivsus ning enamasti kustutatakse selline äriühing peagi majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu ka äriregistrist. Just seda probleeme tekitanud endised äriühingu omanikud ja juhatuse liikmed taotlevadki ning variisikud ja variisikutele äriühinguid vahendanud isikud võimaldavad.

Majanduskuritegude büroo on koos prokuratuuriga seadnud endale eesmärgiks pärssida oma volituste piires sellist tegevust, kuid paraku ei ole seda olukorda võimalik vaid kriminaalmenetluslike vahenditega parandada.

Tagasi üles