Gemalto kaebus politsei ID-kaardi hanke vastu põrus kohtus (2)
28. detsember 2017, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata Eestile seni ID-kaarte tootva Gemalto AG kaebuse politsei ja piirivalveameti (PPA) riigihankele, mille kohaselt asub Eestile järgmisel aastal ID-kaarte tootma uus ettevõte.
«Tallinna Halduskohtu tänane otsus jätta rahuldamata Gemalto AG kaebus ID-kaardi tootmise hankemenetluse osas tähendab politsei- ja piirivalveameti jaoks kindlust, et saame kevadel sõlmitud ID-kaartide tootmise lepingu täitmise ettevalmistamisega jätkata,» ütles PPA arendusosakonna büroojuht Margit Ratnik.
Uue lepingupartneri Idemia toodetud uuendatud turvaelementide ja uue kujundusega ID-kaarte hakkab PPA välja andma 2018. aasta sügisel.
PPA sõlmis 27. aprillil Prantsusmaa ettevõttega Oberthur Technologies, mille nimi on pärast muutmist Idemia, lepingu ID-kaartide, elamisloakaartide, digi-ID-de ja diplomaatiliste isikutunnistuste tootmiseks. Viieaastase lepingu eeldatav maksimaalne maksumus on ligi 40 miljonit eurot.
Uue lepinguga jäävad PPA kulutused ID-kaardi tootmiseks samale tasemele. ID-kaardi taotlemises inimestele muutusi ei kaasne. Kõik varem väljastatud ID-kaardid kehtivad kehtivusaja lõpuni.
Hankekomisjon valis tootja Oberthur Technologies välja kolme pakkuja seast.
Praegu on PPA-l ID-kaardi tootmiseks leping Gemalto AGga, mis kehtib maksimaalselt 2018. aasta lõpuni.
Gemalto esindaja, vandeadvokaat Priit Lätt on Postimehele öelnud, et Gemalto AG on esitanud Tallinna halduskohtule kaebuse, et tühistada politsei- ja piirivalveameti otsus ID-kaardi hanke osas ning tuvastada sõlmitud hankelepingu tühisus.
PPA on omakorda esitanud Gemalto vastu nõude ligi 800 000 ID-kaardil avastatud turvaprobleemi tõttu.
Teine kohturing
Lepingupartneri leidmiseks kuulutas PPA hanke välja juba 2015. aasta lõpus ning tunnistas 2016. aasta kevadel edukaks Safran Morpho pakkumise. Kaks ülejäänud hankel osalenut aga vaidlustasid selle otsuse kohtus. Kohtuvaidluse tulemusel see otsus mullu augustis tühistati.
Tallinna halduskohus andis toonasele hankekvaliteedile hävitava hinnangu, tuues välja, et punktide andmise loogika ja põhjendused on ebapiisavad ning PPA ei juhindu alati ise enda kehtestatud hanketingimustest.
Seejärel teatas PPA, et jätkab läbirääkimisi vanade pakkujatega, kuigi jõustunud kohtuotsuse alusel pidi ta hanke uuesti korraldama. Edasi PPA täpsustas pakkumuste hindamise kriteeriume ja tehnilisi tingimusi ning alustas 2016. aasta novembris lepingu sõlmimiseks uut hanget, mille tulemus tõi kaasa kohtutee, mis sai täna esimese astme lahendi.
Seni sarnane käekiri
Eesti riik oli seni ID-kaardi tootmise hankeid korraldanud neljal korral.
- Aasta 2001 – sõlmiti esimene leping Eesti Vabariigi ja TRÜB AG vahel;
- Aasta 2006 – valitsuse korralduse alusel sõlmiti teine leping kodakondsus- ja migratsiooniameti ning TRÜB AG vahel;
- Aasta 2010 – valitsuse loa alusel sõlmiti kolmas ja seni kehtiv leping politsei- ja piirivalveameti ning TRÜB AG (mille aastal 2015 omandas ettevõte nimega Gemalto) vahel;
- 23. november 2015 – politsei- ja piirivalveamet kuulutas välja salastatud riigihanke ja saatis sellel osalemise kutsed turvakanaleid pidi vaid neljale väljavalitud ettevõttele: Giesecke & Devrient, Morpho, Gemalto (endine TRÜB AG) ja Oberthur.
Maailmapanga boikott
Maailmapank teatas novembri lõpus, et kehtestas Oberhturi suhtes korruptsioonisüüdistuste tõttu kaks ja pool aastat vältava boikoti.
Idema kontserni kuuluv Oberthur on Maailmapanga süüdistuste kohaselt pannud toime korruptiivseid ja salajasi toiminguid Bangladeshis, millele pakuti samuti ID-süsteemi. Sealne projekt kandis nime IDEA (Identification System for Enhancing Access to Services Project) ning selle eesmärgiks oli luua «turvaline, täpne ja usaldusväärne» riiklik ID-lahendus.
Sanktsiooni kohaselt ei tohi Oberthur saada kahe ja poole aasta jooksul Maailmapanga osalusel rahastatud lepinguid. Ettevõte kohustub käivitama Maailmapanga nõuetele vastava sisemise programmi.
Margit Ratniku sõnul ei ole Maailmapanga pressiteade Oberthuri võimaliku tegevuse kohta Bangladeshis käsitletav õigusliku alusena Oberthuri hankemenetlusest kõrvaldamiseks. «Samuti ei tõenda see kuidagi, et Oberthur oleks Eesti riigile ebausaldusväärne partner,» arvas ta.