Ühistupank vireleb tegevusloata edasi

Hetk Ühistupanga asutamiselt aastal 2015. Foto: Liis Treimann

Tallinna keskerakondliku linnavõimu algatusel sündinud, ent siiamaani tegevusloata töötajaid palgal hoidev ja iseenda kapitali välja laenava ühistupanga saatus pole valimiste järel sugugi selgemaks saanud.

Mäletatavasti jättis finantsinspektsioon mullu kevadel ühistupanga tegevusloa taotluse läbi vaatamata, kuna inspektsiooni korduvatele nõuetele vaatamata ei esitanud pank tegevusloa andmise otsustamiseks vajalikke andmeid ega dokumente. Sellega ka menetlus lõppes.

Inspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul esitas ühistupank mullu Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada finantsinspektsiooni otsus jätta Eesti Ühistupanga krediidiasutuse tegevusloa taotlus läbi vaatamata, õigusvastaseks. Kohus asub asja sisuliselt arutama kuu aja pärast.

«Seadus ei keela Eesti Ühistupangal esitada uut tegevusloa taotlust, kuid mõistlik oleks, et enne lõppeks pooleliolev õigusvaidlus,» ütles Kessler Postimehele.

Finantsinspektsioon on varem välja öelnud ka seda, et Eesti Ühistupanga nimi on eksitav. «Oleme olnud pangaga dialoogis ning muu seas öelnud ka seda, et nad oma tegevust hindaksid. Võimaliku tegevusloa menetluse käigus tulevikus arvestame kindlasti kõiki aspekte,» lubas Kessler.

Seega tegutseb Eesti Ühistupank siiamaani ilma tegevusloata, põhikapitali arvelt antakse välja ärilaene ning palgal on üheksa inimest. Peamine raha sissemaksja on olnud Tallinna linn.

Kuni kohalike valimisteni IRLi kuulunud ja seejärel parteituna Tallinna abilinnapeaks saanud Aivar Riisalu on volikogu ees öelnud, et ühistupank peaks jääma, kuid selle peaks muutma tavaliseks pangaks, kus ei oleks linna osalus nii suur – kas siis kaasata uusi liikmeid või ühineda mõne finantsasutusega.

Postimehe selle nädala päringutele tulevikuideede värskema seisu kohta ei soostunud vastama ei abilinnapea Riisalu ise ega ka linnapea Taavi Aasa nõunikud.

«Midagi siin plaanitakse, aga mida, pole opositsioonil teada,» kostis ka volikogu opositsiooni kuuluva Priidu Pärna tõdemus. Tema juhtis ka revisjoni, mis uuris Ühistupanga loomise asjaolusid. «Näiteks teine [Edgar – toim] Savisaare sünnitis ja opositsiooni kriitikaobjekt LIPO on sisuliselt tegevust lõpetamas ja ruumid lähevad Toidupangale.»

Priidu Pärna sõnul on ühistupanga näol igatahes tegemist linnaraha raiskamisega, kus pangal pole tegevusluba, aga tegevuskulud ja palk jooksevad panga kapitali arvelt.

«Paari nädala pärast jõuab volikokku ka linna loodud panga asutamise sihtasutuse kohta käiv revisjonikomisjoni akt, mida vedasin. Esmane hinnang on see, et sihtasutusel oli kaks ülesannet – äriplaani koostamine ja asutamisdokumentide ettevalmistamine ja selleks eraldati ka sadu tuhandeid (ca 700 000 aastatel 2015–2016). Selgus aga, et asutamisdokumendid valmistas ette hoopis linnakantselei, kes tellis selle advokaadibüroost ja linnakantselei vahenditest (ca 200 000),» lisas IRLi kuuluv Pärna.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets esitas aga eile volikogu istungil eelnõu, mille kohaselt Tallinna linn loobuks ühistupangale kahjumi katteks antud garantiist.

«Alates ühistupanga loomisest 2015. aastal on Tallinna linn matnud sinna miljoneid eurosid maksumaksja raha. Ühistupangal on 161 liiget, kuid 95 protsenti selle osakapitalist on tulnud Tallinna linnalt ehk ainult ühelt liikmelt. Lisaks on Tallinna linn andnud ühistupangale 4,2 miljoni euro suuruse garantii panga varasemate aastate kahjumi katmiseks,» rääkis Leemets.

«Kokku on Tallinna linn seega matnud ühistupanka üle kümne miljoni euro. Samas on pank endiselt tegevusloata ja kahjumis ning jääb arusaamatuks, mis on selle panga vajalikkus linnale,» lisas Leemets.

Leemets leiab, et Tallinna linna raha suunamine ühistupanka on maksumaksja raha põletamine ning esimese asjana peaks linn loobuma panga kahjumi katmisest.

«Esitasin volikogus eelnõu, mille kohaselt linn loobuks ühistupangale antud 4,2 miljoni euro suurusest garantiist, millega hakatakse katma panga varasemate aastate kahjumit. Seda raha saaks kasutada oluliselt otstarbekamalt, näiteks eestikeelsele õppele üleminekuks vene õppekeelega koolides ja lasteaedades või lasteaia kohatasu kaotamiseks,» lausus Leemets.

Tegevusloata panka ei tohi keegi hoiuseid paigutada ja muid sissetulekud pangal sisuliselt pole. Omakapitali moodustab aga peamiselt Tallinna linna poolt panga asutamiseks sissemaksena antud enam kui kuus miljonit eurot.

Karistusseadustiku § 372 lg 2 ja 4 kohaselt karistatakse tegevusloata tegutsemise eest krediidi-, kindlustus- või finantsteenusega seotud tegevusalal rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Finantsinspektsioon on teatanud, et laenuandjal ei ole tegevusluba vaja siis, kui see ei ole ettevõtte jaoks majandus- ja kutsetegevus. Ühistupanga jaoks see on majandus- ja kutsetegevus.

Ühistupank on avalikult teatanud vähemalt ühe 100 000 euro suuruse laenu väljaandmisest.

Laenu pakutakse ainsa põhitegevusena avalikult ka veebilehel: «Eesti Ühistupank pakub laenu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele Eestis asuva kinnisvara tagatisel. Krediidiasutuse tegevusloa saamiseni pakume laenu kuni 36 kuuks summas kuni 150 000 eurot.»