Tallinna vanalinnas õpetajate majas sai eile kuulsusetu lõpu Edgar Savisaare võimuimpeeriumi välja mõeldud tugisammas – linnarahva maksurahaeest ja valdavalt Keskerakonna liikmete toel loodud Eesti Ühistupank.
Kell 10.30 alanud Eesti Ühistupanga liikmete üldkoosoleku peamine päevakorrapunkt oli, kas lõpetada tegevus krediidiasutusena ning vormistada see ümber lihtsalt tulundusühistuks, mille nimes ei ole enam sõna «pank», või mitte.
Häälteenamusega otsustasid kohalolnud, et Eesti Ühistupanga uueks nimeks saab Eesti Ühistukapital ning krediidiasutusena enam tegevust ei jätkata. Koosolekust võttis osa ligi 87 ühistu liiget 162st ning põhikirja muutmise poolt hääletas neist 62, vastu oli kuus ja erapooletuid 11.
Ühistu juhiks jäi edasi Ülle Mathiesen. Ainus muudatus juhtorganites puudutas nõukogu: sealt astus tagasi Ahti Kallaste.
Eilse otsuse ideeline juht oli Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu, tuntud eelkõige ansambli Meie Mees käilakujuna ning vastavalt vajadusele kas IRLi või Keskerakonna liikmena – olgu siis Toompeal, all-linnas või Tartus. Just tema ettekujutuses on sündinud plaan, kuidas lõpetada kaks aastat kestnud maksumaksja raha põletamine ühistus, millel pole tegevuslubagi.
Riisalu visiooni järgi kuulub Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete hulka hoopis linnarahva raha paigutamine mõnda Eestis tegutsevasse eraõiguslikku panka, et seeläbi tehtud kulutusi ja saadud kahjumit kompenseerida.
Ühistukapitali juht Ülle Mathiesen teataski pärast koosolekut, et ühistu peamine eesmärk on nüüd omandada osalus mõnes Eestis tegutsevas pangas – täpsemalt käib jutt Coop Pangast.
«Panga juhtkond on viimasel poolel aastal otsinud aktiivselt võimalusi, kuidas edasi liikuda. Käivad läbirääkimised Inbankiga osaluse omandamiseks Coop Pangas,» kinnitas Mathiesen. «Coop Pank on eestimaine, tarbijate ühistutele ja nende ca 80 000 liikmele kuuluv pank. Täna andsid meie liikmed juhtorganitele rohelise tule läbirääkimised Inbankiga edukalt lõpule viia.»
Praegu – nagu tegelikult asutamisest saadik kulunud kahe aasta jooksul – on ühistu lihtsalt üks maksumaksja raha täis äriühing, millel puudub igasugune igapäevane eesmärgipärane äritegevus.
Üllatus: panka ei saagi luua
Tallinna volikogu möödunudneljapäevase volitusotsuse järgi esindas Tallinna linna tänasel koosolekul abilinnapea Kalle Klandorf. Vahetult enne üldkoosoleku algust ütles ta Postimehele, et otsus teha muudatusi on õige ja õigustatud.
«Kuna selle panga tegemiseks luba ei antud, ei ole mõtet korduvalt peaga vastu müüri joosta. Tuleb leida teised variandid ja see otsus, mille linnavolikogu praegu vastu võttis, on okei,» sõnas Klandorf. Ta viitas finantsinspektsiooni kahele otsusele, mis ei andnud Ühistupangale krediidiasutuse luba, ning volikogu otsusele anda linnavalitsusele luba Ühistupanga põhikirja muutmiseks.
Klandorf märkis, et isegi kui aastatagused tegevusloa saamata jäämise põhjused – ehk Savisaar – on ära langenud, jääb finantsinspektsioon värskes otsuses endale kindlaks ning tegevusluba Ühistupank ikkagi ei saa. Tõenäoliselt on tegemist mitteametliku otsusega.
«Nende põhjendus on ka enam-vähem arusaadav: kui Tallinna linn on suure hulga raha panka pannud ja linnavõim mingil hetkel muutub, võib tekkida küsimus, mis sellest pangast edasi saab,» selgitas Klandorf.
Seega: võimu suurosalust omavatel krediidisustustel pole ebastabiilsuse tõttu lootustuski Eestis tegevust alustada. Vastupidiselt näiteks Saksamaale, kus selliseid ühistulisi panku avaliku võimu toel on kasvanud nagu seeni pärast vihma.
Seda, kas eile moodustatud uue nimega ühistu asub pidama läbirääkimisi, et osta osalus mõnes teises pangas, otsustab Kalle Klandorfi sõnul ühistu järgmine üldkoosolek. Konkreetselt ongi avalikkusele teada antud huvist Inbanki osaluse vastu Coop Pangas. Klandorfi kinnitusel eellepingud sõlmitud ei ole.
Finantsinspektsioon jättis esimest korda 5. aprillil 2017 küll pangale tegevusloa andmata, kuid on korduvalt teatanud, et linna pank võib iga kell esitada uue taotluse, kui puudused likvideeritud. Viimaste all on viidatud näiteks Tallinnas toona võimul olnud poliitikute kahtlasele taustale ja nende suhtes algatatud kriminaalmenetlustele. Nüüd selgub, et luba pole antud ka esialgsete põhjuste äralangemisel.
Linna raha põleb mühinal
Aivar Riisalu loodab, et hiljuti sündinud Coop Pangal hakkab minema nii hästi, et ka väikese osaluse omamine aitab linnal tagasi teenida Ühistupanga asutamisele kulutatud summad. Vastasel juhul tuleks need lihtsalt korstnasse kirjutada.
Probleemi pole panga osakapitaliga, selle saaks linn liikmete hulgast lahkudes lihtsalt tagasi. Ühistupanga äriregistrisse kantud osakapitali suurus on 6,3 miljonit eurot, Tallinna linna osa osakapitalis on 5,9 miljonit ehk koguni 95,7 protsenti. Samas on Tallinna linnal ühistu üldkoosolekul vaid üks hääl 162 seas.
Tuleb aga arvestada, et Ühistupank on tegevusloa puudumisele vaatamata juba jõudnud teadmata kellele põhikapitali arvelt välja laenata 650 000 eurot. Oma osa on läinud juhatuse ja teiste töötajate palga- ja kontorikuluks.
Pank kandis möödunud aastal 295 700 eurot kahjumit, koos eelmiste perioodide kahjumiga moodustab ettevõtmise jaotamata kahjum kokku 663 900 eurot.
Lisaks on linn aastatel 2015 ja 2016 eraldanud oma eelarvest 575 000 eurot panga asutamise ettevalmistamiseks. Sellest ligi poole on oma taskusse pannud advokaadibüroo Lextal – tuntud ka kui Keskerakonna õigusnõustaja.
Ühistupank kanti äriregistrisse 3. veebruaril 2016 pärast Tallinna ringkonnakohtu 1. veebruari 2016. aasta asjakohast määrust. Vormikohane taotlus krediidiasutuse tegevusloa saamiseks esitati finantsinspektsioonile 29. jaanuaril 2016.
Pangast loobumine on ajalooline viga
Vabaerakonna juhatuse liige Kaul Nurm kutsus aga enne eilset üldkoosolekut Eesti Ühistupanga asutajaid üles jääma algul seatud eesmärgi juurde asutada üle-eestiline ühistupank ja seega mitte loobuma krediidiasutuse tegevusloa taotlemisest.
Ühistulise panganduse suur väärtus seisneb Nurme sõnul tema toimimise filosoofias, mille käimalükkav jõud ei ole kasumi tagaajamine. «Ühistute eripära on nende pikaajaline lähenemisviis, tugev piirkondlik seotus, liikmete huvide edendamine ja keskendumine omavahelisele koostööle – see on sotsiaalselt vastutustundlike kodanike kasvatamise protsess,» rääkis Nurm. «Kodanike teadlikkusel põhineva ühistupanga arengumudeli vahetamisel peenrahaks mistahes kommertspangas lihtsalt raha teenimise eesmärgil puudub igasugune põhjendus.»
Kujunenud olukorras maksaks Tallinna linn Inbankile Nurme hinnangul väikeosaluse omandamise eest üksnes põhjendamatult kõrget hinda.