USA investeerimisfirma blokeeris Eesti Panga asepresidendi väärtpaberikonto

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti Panga asepresident Madis Müller

FOTO: PEETER LANGOVITS/PEETER LANGOVITS/Scanpix

Eesti pangad pole sugugi ainsad, kes oma olemasolevate ja tulevaste klientide tausta ja päritolu vägagi pingsalt jälgivad ja vindi selles osas vägagi peale on keeranud. Nii on selgunud, et Eestisse naasmise järel jäi oma pangakontol ostutehingute tegemise õigustest sõbralikus USAs ilma väga kõrge Eesti ametnik - Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Müller töötas USAs aastatel 2006 kuni 2011 ja pidas seal aktsiainvesteeringute portfellijuhi ametit  Maailmapanga gruppi kuuluvas IFC-s (International Finance Corporation). Üleilmset pangandusreeglite karmistamist sai ta tunda siis, kui Eestisse tagasi tuli ja siin kõrgel ametikohalt töötama asus.

«Omasin USAs väärtpaberikontot, millel kaudu USAs elades haldasin isiklikke investeeringuid. Peagi pärast Eestisse tagasi kolimist sain aga maaklerilt teate, et seoses minu muutumisega Eesti residendiks ei lubata mul enam sellele kontole väärtpabereid osta,» meenutas Madis Müller Postimehele.

Mülleri hinnangul oli USA investeerimisfirma jaoks nähtavasti liialt kulukas hinnata tema ja Eesti regulatsioonide sobivust ning vahetada infot Eesti maksuameti ja muude ametkondadega.

«Konto blokeerimise kohta teate saamine oli ebameeldiv üllatus, aga tegelikult mõistan, miks nad nii otsustasid,» märkis Müller.

Ta täpsustas, et tema kontol on blokeeritud uute väärtpaberite ostmine.

Postimees kirjutas eile, et Eesti ettevõtjad, idufirmanduse ajajad, e-residendid ja nii kodumaised kui välisinvestorid on tegemas järjest tugevamat häält siinsete pankade vastu, kes on seadnud tõsiseid tõkkeid nendele kontode avamisel.

Kui neil seost Eestiga tõestada ei õnnestu, siis kontot neile ka ei avata. See omakorda seab väga raskesse olukord e-residendid, kes tahaksid siin ettevõtteid avada, ning investeroid, kes peavad Eesti firmadesse raha süstimiseks omama väärtpaberikontot mõnes siinses pangas.

Viimase osas on aga lahendus lähiajal tulemas. Nimelt teatas justiitsministeeriumi esindaja Postimehele, et veel sel kevadel välja pakkumas lahendust, mis võimaldaks osaühingutesse tehtavate investeeringute puhul saada hakkama ilma väärtpaberikontode või notariteta.

Seda ideed toetab ka Madis Müller. «Tasub hinnata, kas saaks kuidagi võimaldada EVKs (väärtpaberite keskregister – toim) väärtpaberitehingute tegemist ka omamata kontot mõnes Eesti pangas. Eestis äri tegemine või siia investeerimine peaks kindlasti olema võimalik ka ilma üheski Eesti pangas kontot omamata,» kõlab Madis Mülleri ettepanek Eesti seaduste loojatele.

Tagasi üles