Maailma suurima kasutajaskonnaga meediavõrgustik Facebook on sattunud oma ajaloo suurimasse skandaali, milles talle on osaks langenud süüdistus kümnete miljonite kasutajate andmete kontrollimatus kasutada andmises. Paneme olulisemad faktid ritta: mida me praeguseks teame.
Esiteks, probleemi allikas on Suurbritannia andmeanalüüsi firma Cambridge Analytica, mille asutasid USA presidendi Donald Trumpi endine abi Steve Bannon ja konservatiivne vabariiklane Robert Mercer.
Tegemist on Strategic Communications Laboratories (SCL) nimelise ettevõtte allüksusega. Firma andmetöötlust on kasutatud nii Brexiti lahkumiskampaanias kui ka USA presidendivalimiste mõjutamiseks Donald Trumpi kasuks aastatel 2015 ja 2016.
Ettevõtte tööpõhimõte on üsna sarnane kõigile omataolistele: nad koguvad enda valdusesse teatud sihtrühmade liikmete nö toorinfot ja pakivad selle kokku täpsemateks rühmadeks, millel on midagi peale hakata näiteks reklaamiettevõtetel – antud juhul siis ühe presidendikandidaadi kampaania läbiviijatel.
Täpsemalt sooviti sel korral mõjutada Wiscoini, Michigani ja Pennsylvania osariikide valijaid, eeldatavalt vabariiklasi. Väidetavalt olid need andmed aga allikaks kogu Trumpi kampaaniale Facebookis. Ja see töötas, nagu ka kampaania UK lahkumiseks EL-ist.
Täpselt sama metoodikat kasutab ka Facebook ise, et suunata kindlaid reklaame inimestele, kes nende mõjul kõige tõenäolisemalt ostu sooritavad. Aastal 2014 juhtus aga nii, et Facebook hakkas ühe kampaania käigus koguma andmeid ka oma kasutajate poliitiliste vaadete kohta – nende käest küsiti, kas nad valivad, kus nad valivad ja millised on nende poliitilised vaated.
Peamine probleemis isu on see, et kõnealuse Londoni ettevõtte käsutusse sattusid 2015. aastal enam kui 50 miljoni Facebooki kasutaja isiklikud andmed ilma nende teadmise ja loata ja need võeti kasutusele Trumpi kampaania loomises.
Kuidas ja kellelt? Aga sel viisil, et Facebook oli andnud need andmed 2015. aastal Cambridge’i ülikooli psühholoogiaprofessorile ja vanemteadurile Aleksandr Koganile.
Teadlane sai esmalt ligi nende kasutajate andmetele, kes laadisid alla tema mobiilirakenduse «thisisyourdigitallife». Rakendus võimaldas kasutajatel teha isiksuse testi, kuid andis professorile asukohaandmed ja ülevaate sellest, mida kasutajaid laikisid.
Vaatamata sellele, et Kogani küsitlust tegi ainult 270 000 inimest, pääses ta ligi enam kui 50 miljoni inimese andmetele, sest Facebook lubas tal saada ka küsitluse täitnud isikute sõprade andmed. Facebooki regulatsioonide järgi oli see toona lubatud.
Kogan oligi see, kes jagas neid andmeid ka Cambridge Analyticaga. Tuvastatud on, et Kogan jagas saadud andmeid esmalt ettevõtte Eunoia Technologies töötajale Christopher Wylie’le, kellega koos loodi CA tarvis valijaprofiilid. Cambridge Analytica uuris aga just toona erinevaid võimalusi, kuidas võiks kasutada isiklikke andmeid valijate mõjutamiseks.
Facebook sai enda sõnul Kogani esmasest rikkumisest teada 2015. aastal ja nõudis nii Koganilt kui Cambridge Analyticalt andmete hävitamist. Mõlemad osapooled olid kiired nõustuma, kuid firma hoidis tegelikult salaja andmed alles. Facebook sai sellest väidetavalt teada alles möödunud nädalal.
Dr Aleksandr Kogan ise väidab, et lõpetas oma tööd Cambridge Analytica heaks juba aastal 2014 ning tal polevat õrna aimugi, et seda kasutatakse hiljem Donald Trumpi kampaania heaks. Mees ütles BBC'ile, et ta on Facebooki ja CA poolt patuoinaks tehtud.
Suurbritannia infoturbe volinik teatas eile, et taotleb kohtult luba Cambridge Analytica serverite ja andmebaaside läbi otsimiseks, süüdistades neid altkäemaksude pakkumises ja USA presidendivalimiste mõjutamises. Omapoolse uurimise on algatanud ka Euroopa Komisjon ja USA.
Londonis tegutsev Cambridge Analytica väidab aga tänase päevani, et pole midagi valesti teinud. Samas kinnitab Christopher Wylie, et ettevõte kasutas peamiselt USAst pärit miljonite inimeste isikuandmeid, et luua nende psühholoogilisi profiile ja edastada neile sobivaid Trumpi reklaame.
Donald Trump ise on teada andnud, et toetab igati CA juhtumi põhjaliku uurimise läbiviimist sõnadega «ameeriklaste privaatsust tuleb kaitsta». Kogu Donald Trumpi kampaania Facebookis põhines aga just Cambridge Analytica andmetel.
Facebooki väärtus on tänaseks langenud 50 miljardi võrra, kuna esmaspäeval langes ettevõtte aktsiate väärtus 5 ja eile 6,7 protsenti.
Cambridge’i ülikool on teatanud, et dr Kogan ei ole kasutanud kõnealuses uurimistöös ülikooli vara, andmeid ega ka ruume. Samas soovib ülikool Facebookilt saada enda käsutusse kõiki «asjakohaseid tõendeid».
Whatsappi asutaja Brian Acton (kes oma sünnitise 2014. aastal miljardite eest Facebookile maha müüs) on käivitanud aga juba kampaania Facebookist lahkumiseks:
It is time. #deletefacebook
— Brian Acton (@brianacton) March 20, 2018