SKAIS2 hanke uued võitjad on selgunud, Tieto jäi seekord kõrvale

Tieto Eesti juhi Anneli Heinsoo

FOTO: Eero Vabamägi

Esmaspäeval valiti välja SKAIS2 uue hanke võitjad - infosüsteemide poolt asub juhtima Nortal ning kasutajaliidese väljaarendamist Trinidad Wiseman. Seni keskkonna eest vastutanud Tieto leiab, et tehti poliitiliselt korrektne otsus, küll aga ei ole ettevõte otsustanud, kas vaidlustab tehtud valiku või mitte.

«Oleme selle üle vaadanud ja saime aru, et ilmselt on tegemist poliitiliselt korrektse otsusega,» kommenteeris SKAIS2 hanke värskeid tulemusi sellel ka oma pakkumisega osalenud Tieto Eesti tegevjuht Anneli Heinsoo. «Tõenäoliselt oleme me liiga palju jõudu ja finantse kulutanud selle projekti tarbeks,» pakkus ta, miks ettevõte pidi seekord väljavalitute ringist kõrvale jääma.

Kuigi hanke tulemusi on teistel hankel osalenutel aega vaidlustada kümme päeva pärast nende teatavaks tegemist, ei oska Tieto juht hetkel öelda, kas ettevõte võtab selle tee jalge alla või mitte. «Oleme nördinud esialgu,» märkis Heinsoo, viidates muuhulgas ka sellele, et tegelikult on neil tänini kehtivad kohustused seoses SKAIS2ga senise arendamisega.

Sellele, et teised hankel osalenud võivad veel ka otsuse vaidlustada, viitas ka Nortali juhatuse liige Andre Krull, kelle sõnul ei saa neile veel õnne soovida. «Uueks arendajaks saab Nortal pärast kliendiga lepingu allkirjastamist,» toonitas ta. Sellest hoolimata tunnistas Krull, et uudis iseenesest loomulikult rõõmustab neid ja Nortal loodab peatselt ka projektiga algust teha.

Teise välja valitud ettevõtte, Trinidad Wisemani tegevjuhi ja partneri Ander Tenno sõnul panustas nende ettevõte hankepakkumuse tegemisse ohtralt oma parimate spetsialistide aega.

Mõtlesid põhjalikult läbi

Kuivõrd seni on SKAIS2 arendamisega seoses avalikkuses peaasjalikult ainult probleemidest räägitud, siis kaaluti hankes osalemist põhjalikult. «Mõtlesime osalemise hoolega läbi ja teadvustasime endale riske,» kinnitas Tenno.

Ka ütles ta, et neile andis palju kindlust uue hanke formaat, mis tundub mõistlik. Jutt käib siis sellest, et seekord sõlmitakse hanke võitjatega raamleping, kus arendamine toimub etapihaaval ja kõiki osapooli kaasates. «Mitte ei proovita kõigepealt kolm aastat arendada ja siis suure süsteemiga live'i minna,» nentis Trinidad Wisemani juht.

Sellele, et eelmisel korral oli tellija ehk riigi poolt seatud projektile ebarealistlik ajakava, viitas ka Nortali esindaja. Andre Krulli sõnul loobusid nad just seetõttu toona osalemisest. «Kaalusime loomulikult põhjalikult ka seekord, kuivõrd tegemist on siiski ühe keerulisima ja mastaapseima projektiga lähemate aastate jooksul,» tõdes ta. Küll aga usub Nortal, et kõikide osapoolte koostöös on võimalik projekt edukalt lõpuni viia.

Miks just nemad hankel edukad olid, pakkus Krull, et kaalukeeleks sai prooviülesanne. «Me ei näe antud projekti pelgalt tarkavaraprojektina, vaid läheneme sellele kui terviklikule muudatuste ellukutsumise ja juhtimise projektile, mille üks olulisi tugisambaid on uusi äriprotsesse toetav tarkvara. Usume, et see mängis olulist rolli,» leidis ta.

Kuivõrd hanke läbiviimise eest vastutas sotsiaalministeeriumi valitsusalasse kuuluv tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK), siis selle direktori Katrin Reinholdi sõnul võib Nortali proovitöö tugevustena välja tuua uue selge visiooni ja ettepaneku, mis oli põhjalikult analüüsitud. 

Ta ütles, et ühelt poolt oli Nortali pakkumises tehnoloogiliste komponentide valik lahti kirjeldatud ja põhjendatud, kaalutud oli ka alternatiive ning välja toodud olid eelistatud lahenduse plussid, teisalt plaanib Nortal disainida inimesest lähtuva teenuse. 

Trinidad Wisemani tugevuseks oli aga, et proovitöös kajastusid selged rollijaotused tuumiksüsteemi arendaja ja kasutajaliideste disainimise meeskondade vahel. 

Mis puudutab inimressurssi, mida mõlemalt hanke võitjalt projekti elluviimiseks oodatakse, jääb see üsna samasse suurusjärku, mida Tieto projekti teostamisse kaasas. 

«Alustatakse ilmselt pigem väiksema meeskonnaga ning tarkvara arendatakse väiksemate tükkidena, kuid olemasolevale informatsioonile toetudes oleme täna arvestanud, et projekti jooksul võib tekkida vajadus meeskonda kasvatada 30-40 inimeseni,» rääkis Nortali juhatuse liige Ander Krull. 

Sellele lisanduvad Trinidad Wisemani poolt vähemintensiivsemal tööperioodil kolm inimest, kiiremal ajal aga kaks või kolm korda rohkem spetsialiste. Kusjuures, mõlemad ettevõtted on varasemalt ka paari projekti jooksul koostööd teinud.

SKAIS2 asemel võib tulla SKAIS3 hoopis

Tieto Eesti juht Anneli Heinsoo ütles eelmise aasta oktoobris projekti senisele teostusele tagasi vaadates, et nad oleks pidanud palju varem rongilt maha astuma, kuna riik ei teadnud isegi, missugust infosüsteemi täpselt tahab. Nii Nortali kui Trinidad Wisemani kinnitusel tõestas seekordne hankeprotsess, et tellijal on väga selge nägemus.

«Meeskond on nõudlik nii enda kui ka partneri suhtes ning orienteeritud tihedale koostööle, eesmärgiga projekt edukalt ellu viia,» rääkis Andre Krull. Tieto esindaja Anneli Heinsoo sellega nõus ei ole, öeldes, et tema mulje muutunud ei ole. «Sellepärast ma ei oskagi öelda, kas me peaksime õnnelikud või kurvad olema praegu,» märkis ta.

Ka on Heinsoo seda meelt, et uued tegijad ei jätka enam SKAIS2-ga, vaid hakkavad hoopis SKAIS3 tegema. «Tavaline praktika näitab seda, et kui tuleb teine arendaja, siis ta ütleb, et ta teeb kõik uuesti,» põhjendas Tieto Eesti juht. 

Küll aga loodab ta, et nende mõneti ebaõnnestunud näite varal õppis riik piisavalt, kuidas ühte IT-arendusele suunatud projekti läbi viia. «Kui meie tegime süsteemi niimoodi, et meil ei olnud mingit IT kompetentsi vastas, siis praegu on ju loodud terve organisatsioon, kes siis toetab tellijat,» lausus Heinsoo, viidates TEHIK-ule.

Sellele apelleerib ka hanke riigipoolne tellija. «Peamine erinevus varasemaga võrreldes on asjaolu, et tööde tellimise juurde on kaasatud IKT täiendav kompetents TEHIK-u näol. TEHIK-us on teadmine ja arusaam IT arenduste tellimisest ning TEHIK-ul on arendusprotsessi tööde planeerimises oluline ja kandev roll,» ütles TEHIK-u juht Katrin Reinhold.

Viimases hankes osales kokku viis ettevõtet, lisaks varasemalt SKAIS2 arendamisega seotud olnud Tieto Estoniale ka aktsiaselts MEDISOFT ja Industry62 OÜ. Hanke kogumaksumus on hinnanguliselt kümme miljonit eurot. TEHIK on öelnud, et soovib võimalikult kiiresti projektiga pihta hakata.

INFOKAST: Mis tingis SKAIS2 uue hanke?

Sotsiaalkindlustusamet otsustas mullu augustis lõpetada aastaid kestnud ja suure mahuga IT-süsteemide arenduselepingu Soome tarkvaraettevõtte Tieto Eesti haruga, tuues peamiseks põhjuseks selle, et tähtaegadest ei peeta kinni ja vigu on palju.

Tieto hakkas koos Icefire'iga SKAIS2 arendama 2014. aastal, vahepeal astus Icefire projektist välja, tuues sellega veel omakorda rida probleeme kaasa. Tieto sai lepingu eest riigilt enam kui viis miljonit eurot. Ettevõte on projektiga seotud veel vähemalt selle aasta septembrini.

SKAIS2 on sotsiaalkindlustusameti teenuste kaasajastamise projekt, mille käigus moderniseeritakse ameti IT-süsteemid, töötatakse välja kasutajamugavad teenused inimestele ning tõhustatakse ameti töökorraldust.

Allikas: PM

Tagasi üles