Eesti pangad jäävad uue ettevõtluse toiduahelast välja

Üks võimalus Eestis ettevõtet rajada on e-residendiks hakata.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS

  • Ettevõtteid saab luua ka ilma Eesti pangakontodeta
  • Väärtpaberikonto seotakse seaduse tasandil lahti pangakontost
  • Üle poole e-residentide ettevõtetest kasutab välismaa maksekontosid

Eestis on viimasel ajal tormituulena levinud nurin selle üle, et Eesti pankade konservatiivse «tunne oma klienti» tõttu ei õnnestu kuidagi siin ettevõtteid luua India päritolu e-residentidel ega siia raha paigutada Lääne rikastel investoritel.

Tegelik seis on aga selline, et Eesti riik on ajaga kaasa minnes oma seisukohti oluliselt leevendanud ja pakkunud ise välja lahendusi, kuidas saab Eestis ettevõtte registreerida ka Eesti pankasid toiduahelast välja jättes – ehk siis ilma, et selleks tuleks avada konto mõnes Eesti pangas. Selgub, et väga hästi sobib selleks mis iganes maailma panga või makseteenuse vahendatav konto.

Eesti seadus iseenesest räägib väga karmi ja konkreetset keelt. Nimelt on kehtiva äriseadustiku kohaselt osakapitali sissemakseta asutatud osaühingu sissemakse tasumiseks võimalik kasutada ainult Eesti krediidiasutuses avatud pangaarvet (Äriseadustiku § 1401 lg 5 ja § 520 lg 4).

Tõsiasi on aga see, et sellist asjade käiku kasutab juba täna vaid väike osa loodavatest ettevõtetest.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri talituse juhataja Tambet Artma sõnul on aga ettevõtte asutamiseks ettevõtjaportaalis tegelikult kolm võimalust:

  • Kohese osakapitali sissemakse tegemiseks saab ühe võimalusena kasutada kohtu deposiitkontot, misjärel on ettevõtjal võimalik pärast ühingu registrisse kandmist valida, kelle juures soovib ettevõtte arvelduskonto avada (Äriseadustik § 520(41)).
  • Teine võimalus on luua portaali kaudu e-stardikonto, mida pakuvad hetkel SEB, Swedbank, Coop ja LHV. E-stardikonto valiku puhul tuleb ettevõtte registreerimise järel antud konto samas pangas ümber vormistada arvelduskontoks. Kontol olevaid vahendeid saab seejärel koheselt kasutama hakata.
  • Lisaks saab aga portaalis osaühingu asutada ilma kohese osakapitali sissemakseta, mis tähendab, et pangakontot ei ole registreerimise käigus vaja luua. Hiljem saab valida sobiva teenusepakkuja arvelduskonto loomiseks ja sobival hetkel teha toimingud osakapitali sissemakseks.

Kui vaadata möödunud aasta statistikat, siis eelmisel aastal registreeriti Eestis uusi osaühinguid kokku 15 937. Nendest vaid 3383 on asutatud kohese osakapitali sissemaksega, millest omakorda vaid 408-l juhul kasutati deposiitkonto võimalust.

«Seega kasutavad tänasel päeval enamus ettevõtjatest sissemakseta asutamise võimalust, mis võimaldab neil pärast ühingu registrisse kandmist endale sobiva teenusepakkuja juures konto avada – sealhulgas välisriigi pangas,» tõdes Tambet Artma.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kärt Karus kinnitas samuti Postimehele, et ilma Eesti krediidiasutuses arvelduskontot avamata on võimalik asutada ettevõtte kiirmenetluse korras, kui rahaline sissemakse tasutakse deposiidina registripidaja kontole.

«Äriühingul on ühe aasta jooksul äriregistrisse kandmisest õigus taotleda deposiidina kantud sissemakse tagastamiseks äriühingu pangaarvele. Äriseadustikus küll puudub otsene nõue, et deposiit tagastatakse Eesti krediidiasutuses avatud osaühingu kontole, kuid ühtne registripraktika sissemakse tagastamise osas Eestist väljaspool asuvate krediidiasutuste kontodele puudub,» märkis ta siiski.

Eesti e-residendid kasutavad Soome makseteenuseid

Mis puutub e-residentidesse, siis tänaseks ongi juba tõsiasi see, et Eesti pangad on sellest programmist sisuliselt väljas. 

«Saame öelda nii palju, et uutest loodavatest ettevõtetest ligi pooled teevad maksekonto läbi Soome makseasutuse Holvi,» ütles Postimehele e-residentsuse programmi esindaja Piret Reinson.

Holvi on otsepartnerluses SEPA süsteemiga, mis tähendab, et ta saab pakkuda iseenda IBAN- ja BIC kontosid. Registreeritud on need siis Soomes. Tõsi, raha tahetakse Eestis ettevõtte loomise ja konto avamise eest saada lausa 600 euro kanti, millele hiljem lisanduvad jooksvad kuutasud.

Eesti kõige tuntuma rahaliigutaja TransferWise'i IBANide väljastajaks on näiteks Deutsche Handelsbank.

Kuid tundub, et välismaa teenuseid on siirdunud tarbima veelgi suurem hulk Eesti e-residente. «Mis puudutab e-residentsust, siis üle 70 protsenti nende ettevõtetest on välismaiste arveldusteenuste otsas,» tõdes e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus hiljuti sotsiaalmeedias.

Väärtpaberikonto seotakse lahti pangakontost

Eesti pangad on sattunud tänasel päeval aga vähemalt kahelt poolt tuleva tule alla. Ühelt poolt heidab avalikkus neile ette rahvusvahelisi rahapesujuhtumeid, alles hiljuti pandi ju Versobank selle eest kinni. Teisalt kortsutatakse kulmu nende soovi üle oma klientide tausta teada ja see läbi rahapesuga võidelda.

«Võtame tunne-oma-klienti temaatikat äärmise tõsidusega. Igasuguse ärisuhte aluseks on kliendi tegevuse sisuline seos Eestiga. Kui potentsiaalne klient on võimeline esitama informatsiooni, mis võimaldab pangal täita hoolsusmeetmed ja veenduda, et kliendiks soovijal on Eestiga seotud äriplaane, avame konto,» on kinnitanud Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost.

Mis puutub aga Lääne ärimeeste võimalusse investeerida Eestis ettevõtetesse, siis on ka selles osas valmimas seadusemuudatus, mis võimaldab siin väärtpaberitehingute tegemist ka omamata kontot mõnes Eesti pangas.

«Pangakonto ja EVK (väärtpaberite keskregister-toim.) konto lahtisidumine on meile teadaolevalt kõige kiirem lahendus,» on öelnud Startup Estonia juht Maarika Truu. ’

«Oleme kevadel välja pakkumas lahendust, mis võimaldaks osaühingutesse tehtavate investeeringute puhul saada hakkama ilma väärtpaberikontode või notariteta,» lisas justiitsministeeriumi pressesindaja Kristin Rammus.

Loe ka neid

Tagasi üles