Eesti pangad: e-residentide arvu kasv on oht Eesti riigile

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pangaliit

FOTO: Internet

Eestis tegutsevaid pankasid ühendav pangaliit leiab, et e-residentide arvu jätkuv kasv on riskantne Eesti riigile.

«Me ei näe täna ühtegi moodust, kuidas tagada oluliselt suuremale hulgale e-residentidele võimalus siinsetes pankades arveldada, ilma et sellega kaasneks oluline riski kasv kohalikule pangandussektorile ja riigile tervikuna,» seisab pangaliidult möödunud reedel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile edastatud pöördumises.

Pangad rõhutavad, et mitteresidente – sealhulgas e-residente – peetakse alati kõrgema riskiga isikuteks ning seetõttu rakendatakse nende suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid. Selgub, et see on aga pankade jaoks põhjendamatult kulukas tegevus ning seega pole tegelikult pankadel e-residentidega tegelemiseks motivatsiooni.

«Välisriikides tegutsevate ja valdavalt välisriikide osapooltega ärisuhteid omavate klientide puhul on tegu nii rahalises kui ajalises plaanis äärmiselt kuluka ja ebaefektiivse teenusega nii kliendi kui finantsasutuse seisukohast,» leiab pangaliit.

Toome allpool küll ka muutmata kujul välja kõik pangaliidu ettepanekud riigile, kuid toome eraldi välja soovituse, et e-residendid ei tohiks pangaliidu hinnangul Eestis ettevõtteid asutada ilma rahalise sissemakseta omakapitali.

Ehk siis: pangad tahavad, et mitteresidendid saaksid Eestis ettevõtteid luua vaid mõnes Eesti pangas kontot omades. Postimees kirjutas reedel, et senine praktika kohaselt kasutab ligi 70 protsenti e-residentidest Eesti pankade asemel välismaiseid makseteenuseid ning ka siinsed ettevõtjad on asunud firmasid looma osakapitali sissemakseta.

Lisaks soovivad pangad muu hulgas, et riik hakkaks nendega jagama majanduslike huvide deklaratsioonide andmeid riigiametnikest ettevõtjate pereliikmete ja lähedaste kaastöötajate kohta ning äriregistri andmeid ettevõtete tegelike kasusaajate kohta – seda tasuta.

Avaldame pangaliidu pöördumise täismahus:

Austatud Viljar Lubi!

Rahapesu ja terrorismi vastane võitlus on riikide ja finantsasutuste rahvusvahelises koostöös juba aastaid teema, millele pööratakse kasvavat tähelepanu. Kasvanud on ootused ja täpsemaks muutunud protseduurid, mida finantsasutused rakendavad, et aina keerukamaks ja mastaapsemaks muutuvaid võimalikke rahapesuskeeme tuvastada ja raporteerida.

Selles valguses peame esmalt vajalikuks sedastada, et kõigi klientide, nii ka mitteresidentide (kelle hulka kuuluvad ka e-residendid) osas tehtav tunne-oma-klienti põhimõtete järgimine ja majandustegevuse igapäevane jälgimine on hädavajalik töö. Pangad teevad selles valdkonnas kõik võimaliku, et täita seadustes toodud nõudmisi, vastata kodumaiste ja Euroopa Liidu tasandi regulaatorite ootustele ning kaitsta olemasolevate klientide ning omanike huve. Põhjalik ja professionaalne tegevus rahapesu ja terrorismi tõkestamisel on ka Eesti riigi rahvusvahelise maine kindlustamise ja parandamise töös oluliseks alustalaks. Arvestada tuleb ka nii Lätis kui Eestis viimase paari aasta jooksul aset leidnud sündmusi ning nende võimalikku mõju Eesti rahvusvahelisele reputatsioonile. Paraku ulatub antud sündmuste mõju ka e-residentsuse kuvandini.

Tunne-oma-klienti valdkond jaguneb lihtsustatult öeldes kolmeks:

1. Pangad peavad tuvastama kliendi isikusamasuse.

2. Pangad peavad tuvastama kliendi varaliste vahendite päritolu.

3. Pangad peavad igapäevaselt jälgima kliendi majandustehinguid ja aru saama nende sisust, tuvastamaks kahtlasi tehinguid ja vajadusel informeerima sellest ametivõime.

Eesti Pangaliit pakub välja hulga erinevaid samme, mida rakendades saab Eesti riik tõhustada tänast e-residendiks saamise protsessi, et lihtsustada juba e-residendiks saanute jaoks ka pangakonto loomist.

Samas rõhutame, et ei näe täna ühtegi moodust, kuidas tagada oluliselt suuremale hulgale e-residentidele võimalus siinsetes pankades arveldada, ilma et sellega kaasneks oluline riskisuse kasv kohalikule pangandussektorile ja riigile tervikuna. Mitteresidente, sh e-residente, peetakse alati kõrgema riskiga isikuteks ning seetõttu rakendatakse nende suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid.

Oluline on ka silmas pidada, et isegi võimalike riigipoolsete astutavate sammude puhul on riskiisu seadmine pankade puhul individuaalne ning seda ei ole võimalik tsentraalselt ette kirjutada.

Peame vajalikuks ära märkida, et Pangaliidu pakutavad meetmed on suunatud sellele, et tugevdada ülaltoodud punktide 1. ja 2. sisu ehk parandada Eesti riigi teadmisi ning anda sellega ka pankadele suurem kindlus nende inimeste tausta osas, kes e-residentideks saada soovivad. Punkti 3 ehk pangatehingute/majandustegevuse igapäevast monitooringut peavad teostama pangad.

Oluline on ära märkida, et välisriikides tegutsevate ja valdavalt välisriikide osapooltega ärisuhteid omavate klientide puhul on tegu nii rahalises kui ajalises plaanis äärmiselt kuluka ja ebaefektiivse teenusega nii kliendi kui finantsasutuse seisukohast.

Juhime tähelepanu ka olulisele erinevusele e-residendi ja e-residendi kontrolli all oleva (või temaga muul moel seotud) juriidilise isiku vahel. Pangaliidu andmetel teostab riik kontrolli e-residendiks saada sooviva füüsilise isiku suhtes, kuid see ei anna mingit toetuspunkti sel hetkel tõenäoliselt isegi mitte veel loodud juriidilise isiku suhtes kohaldatavate hoolsusmeetmete seisukohast.

Samuti peame vajalikuks rõhutada, et e-residentide ja välisinvesteeringutega seonduvad probleemid ja võimalikud lahendused on erinevad. Antud dokument käsitleb üldiseid ettepanekuid rahapesu tõkestamise osas, mis võiksid aidata kaasa mõlema teema osas lahenduste leidmisele. Samuti pakume välja e-residentide temaatikaga seonduvaid võimalikke ideid.

Üldised ettepanekud

1. Osaliselt pööratud tõendamiskohustus ja tsiviilkonfiskeerimine (vt lisatud Pangaliidu kiri 19.01.18 Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile)

Selleks, et efektiivselt tõkestada läbi Eesti toimuvat rahapesu, on vaja paradigma muutust. Juhul, kui on tõendatud varjamistegevus (variisikute kasutamine, dokumentide fabritseerimine ja võltsimine) ja raha seaduslik päritolu ei ole nähtav, siis peab raha valdaja (või tegelik kasusaaja) tõendama ära raha seadusliku päritolu ja tegeliku kasusaaja. Pööratud tõendamiskohustuse sisseviimine ja selle alusel tsiviilkonfiskeerimise rakendamine oleks praktikas üks väheseid tõeliselt tõhusaid meetmeid Eesti rahapesuriskide olulisel vähendamisel nii otseselt kui ka pärast rakendamist preventiivselt.

2. Riigil olemasoleva PEP ja RCA informatsiooni registrisse kandmine ja jagamine pankadega (vt lisatud Pangaliidu kiri 12.12.17 Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849 ehk nn IV EL rahapesu tõkestamise direktiiv ja sellega vastavuses olev uus RahaPTS sätestavad pankade kohustuse tuvastada siseriiklikud riikliku

taustaga isikud ning rakendada nende suhtes täiendavaid hoolsusmeetmeid. Siseriikliku taustaga isikute ringi tuvastamine nende klientide osas, kes langevad vastavasse kategooriasse oma ameti- või kutsetegevusest tulenevalt, on pankade hinnangul mõistlike pingutustega saavutatav. Pangaliidu liikmespankade hinnangul on aga äärmiselt keerukas tuvastada riiklike taustaga isikute pereliikmeid ja lähedasi kaastöötajaid, kes RahaPTS definitsiooni alusel on ka ise riikliku taustaga isikud. Kuivõrd Pangaliidu hinnangul on see teave avalikul sektoril läbi majanduslike huvide deklaratsioonide olemas (kuna paljuski kattub deklaratsiooni esitavate isikute ring riikliku taustaga isikute definitsiooni kohaste isikutega), siis on eesmärk saavutatav teabe korrastamise, masintöötlust võimaldava registri loomise ning sellele kaasaegse juurdepääsu loomisega.

3. Tegelike kasusaajate andmete kajastamine

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849 ehk nn IV EL rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab kohustuse seada sisse tegelike kasusaajate register. Antud direktiivi artikkel 30 lg 4 sätestab, et liikmesriigid peavad tagama registris hoitavate tegelike kasusaajate teabe piisavuse, täpsuse ja ajakohasuse. Kehtivas RahaPTS-s sätestab vastava nõude peatükk 9. Hetkel on selgusetu, kuidas nimetatud direktiivi nõuet täidetakse, kuna äriregistri süsteemile esitatud andmeid pankadele teadaolevalt registri poolt ei kontrollita ning kuvatav teave on pelgalt deklaratiivse iseloomuga. Pangaliit leiab, et nimetatud andmed on olulised kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ning nende registris kajastamise õiguslik staatus peaks olema sarnane näiteks juhatuse liikmete andmete kajastamisele. See tähendab, et äriregistri infosüsteemi osale, mis kajastab tegelikke kasusaajaid, tuleb omistada õiguslik tähendus, mis asendaks praeguse deklaratiivse tähenduse ning mille eelduseks on riigipoolse kontrollisüsteemi sisseseadmine.

4. Majandusaasta aruanded

Riik peaks võtma initsiatiivi ja muutma formaalsuse reaalselt toimivaks hoovaks. Sarnaselt pangandusmaailmale tuleb aruandeid mitteesitavate juriidiliste isikute suhtes näidata üles karmust ja konkreetsust. Majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine tuleb tagada asjakohaste haldus- või karistusõiguslike meetmetega. Lisaks tuleb survestada sisuliste aruannete esitamist. Kuivõrd seadusandja on pannud ettevõtjatele kohustuse, tuleb seda ka jõustada, et kogutud andmed oleksid usaldusväärsed ja kasutatavad (soovitavalt ka masintöödeldavad). Küll aga võiks kaaluda väikeettevõtetele lihtsustatud majandusaasta aruande tegemist.

5. Tasuta ligipääs registritele

Arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimist ning finantssektori rolli selles leiame, et seaduse ja muude regulatsioonidega seatud kohustuste täitmiseks on äärmiselt oluline, et pankadel oleks juurdepääs riigi käsutuses olevatele andmetele. Juurdepääs andmetele peaks olema võimalikult laiaulatuslik, kuid pidama silmas seaduse eesmärke, ning maksimaalselt automatiseeritud. Teatud juhtudel peaks olema võimalik teha ka masspäringuid. Pangaliit on esitanud Rahandusministeeriumile loetelu registritest ning nendes kajastavatest andmetest, mis on vajalikud seaduse eesmärgi täitmiseks koos juurdepääsu vajaduse põhjendustega.

Eraldi soovime rõhutada, et seadus kohustab isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutama usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest pärit teavet. Hetkel on selgusetu, kas ja kuidas on pankadele tagatud juurdepääs Politsei- ja Piirivalveameti vastavatele andmetele e-residentidega kliendisuhete loomisel.

Lisaks leiab Pangaliit, et riigi andmekogudest saadav informatsioon peaks olema tasuta, kuna andmete saamise vajadus tuleneb seaduse nõuete täitmise kohustusest.

6. Pankadevahelise infovahetuse tõhustamine

RahaPTS § 16 sätestab, et pangad teevad omavahel koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, edastades sealhulgas enda valduses olevat teavet ning vastates päringutele, järgides õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid. Et see väga oluline põhimõte pankadevahelise koostöö ja infovahetuse osas ka reaalsuses tööle saaks hakata, on hädavajalik seadusesäte ka sisustada, määratledes konkreetsemalt, missugust teavet ja mis tingimustel pangad vahetada saavad, minemata vastuollu krediidiasutuste seaduse §-ga 88.

Lisaks eeltoodule on Pangaliit korduvalt teinud ettepaneku, mille juurde ka praegu jääme, et kaaluda tuleks arvelduskonto ja väärtpaberikonto lahti sidumist ning sätestada, et kohustatud isik vabaneb pärast lepingu erakorralist ülesütlemist RahaPTS § 42 lg 4 alusel samas seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamisest juhul, kui kestvuslepingu faktiline lõpetamine ei ole võimalik. Seda eeskätt juhtudel, kui teenuse sisuks on väärtpaberite hoidmine. Sellisel juhul jääb pank kliendi väärtpabereid küll hoidma, aga ei paku sealjuures muid teenuseid ja kohaldab teenusele uued tingimused (blokeerides kontod vms).

Ettepanekud e-residentsuse osas

Esmalt avaldab Pangaliit tänu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas valmisolekut tagada pankadele senisest laialdasem ligipääs kohalikele andmebaasidele. Samas peame nentima, et e-residentide põhjalikuma taustauuringu osas sellest siiski abi ei ole.

Arvestades ka meedias kajastust leidnud juhtumeid, kus e-residendiks saanule keelduti hiljem väljastamast viisat või süsteemi sooviti kasutada pahauskselt filipiinlastest likvideerijate poolt, samuti pankade enda praktikas ette tulnud juhtumeid, kus mitteresidendid on püüdnud läbi viia erinevaid petuskeeme, leiab Pangaliit, et e-residentsuse taotlejate olemasolev taustakontrolli metoodika ei maanda piisavalt seonduvaid riske.

Samuti teeb Pangaliit ettepaneku rakendada riigipoolseid järelkontrolli meetmeid, mis hõlmaksid reaalseid samme ja võimekust, tuvastamaks süsteemi tahtlikke rikkujaid kiiresti ja reageerides jõuliselt. Vajalik on määrata vastutav asutus ühes ressursi ja võimekusega.

Eelnevale lisaks teeb Pangaliit ettepaneku kaaluda järgmisi meetmeid:

1. Kuivõrd e-residentsus on riiklik programm, sõnastada riiklikul tasandil sihtgrupid, kellele programm on suunatud ning seda üheselt ja selgelt kommunikeerida.

2. Ühtlustada avaliku sektori erinevate osapoolte ootused pangandussektorile.

3. Formuleerida lähtetingimused ja välistused e-residendi pangakonto avamiseks. Tulevane e-residendist ettevõtja peab arvestama, et pangakonto loomise eeltingimuseks on täpse dokumenteeritud info olemasolu majandustegevuse, kõigi tehingute ja lõplike kasusaajate kohta, ning valmisolek seda infot ka avaldada.

4. Nõuda ja saada läbi usaldusväärsete allikate sihtturgudelt nn soovituskirju (nt Kaubandus- ja Tööstuskoja ja EASi analoogid teistes riikides, ülikoolid)

5. Siseriiklike võimalike soovitajate tuvastamine ja vastava süsteemi loomine. Luua nimekiri siseriiklikest institutsionaalsetest soovitajatest, kellele riik annab omapoolse garantii (nt start-up viisadega seonduv, Startup Estonia, EAS jne). Selline süsteem aitaks pankadel paremini üles leida e-residente, kelle äritegevus ka reaalsuses Eestile kasu tuua võiks. Samas ei saa see olla määravaks aluseks pangakonto avamise otsuse tegemisel.

6. E-residendiks saamise soov peaks olema selgelt põhjendatud ja toetatud taotluse põhjust selgitavate dokumentidega (äriplaan, seda toetavad soovituskirjad jne).

7. Tuleks tuvastada adekvaatsetele tõendatud allikatele tuginedes e-residentsuse taotleja võimalik karistatus (ka käimasolev kriminaalmenetlus), pankrot, ettevõtluspiirangud ning maksuvõlad päritoluriigis.

8. Kui tulevane e-resident soovib alustada ettevõtlusega, tuleks taotlejalt küsida dokumente vara päritolu kohta (eraisiku maksudeklaratsioonid, muu vastava riigi asjakohaste osapooltega valideeritud äritegevust ja investeeringuid tõendav dokumentatsioon, investorite/äripartnerite soovitused/kontaktandmed jne)

9. Omakapitali sissemakseta osaühingute loomise keeld e-residentidele. Reaalse plaanitava majandustegevuse ankurdamiseks peaks omakapitali sissemakse olema reaalne. Omakapitali sissemakse peab olema rahaline ja raha päritolu kohta peab olemas dokumentatsioon. Seda

võiks pankade seisukohast käsitleda esimese filtrina ettevõtte äritegevuse ja vara päritolu tuvastamisel.

10. Luua pankadele juurdepääs teostatud taustakontrolli andmetele ja tulemustele. Pangaliidu hinnangul on e-residendiga seonduvate riskide tuvastamiseks ja hindamiseks vajalik kõikide seonduvate faktiliste andmete teadmine.

Pangaliidul on seni olnud palju konstruktiivse koostöö kogemusi Eesti riigiasutustega rahapesu tõkestamise valdkonnas. Loodame konstruktiivsele koostööle ka selle teema osas sobilike kompromisslahenduste otsimisel. Pangaliit teeb ettepaneku kohtuda käesolevate ettepanekute elluviimiseks riigi esindajatega edaspidi kord kuus, et panustada ühiselt lahenduste leidmisse ja jõuda mõistliku aja jooksul reaalsete tulemusteni.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevdirektor

Tagasi üles