Telekomiettevõte Elisa sai koos partneritega mobiilside andmed liikuma mitme meetri sügavuselt maa alt ja see loob võimalused asuda ennetama näiteks üleujutusi ja kanalisatsioonirikkeid.
Elisa sai kanalisatsioonikaevust andmed liikuma
11. mai 2018, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahendusena on kasutusel kahe aasta eest juunis standardiks saanud Narrowband IoT ehk NB-Iot. Senised testid on tehtud 800 ja 900 MHz sagedusel, sest madalamad sagedused tagavad selle tehnoloogia kasutamisel parima võimaliku leviala. Tegemist on 4G kitsasse ribasse jäävate sagedustega.
«Testi puhul olid andurid sügavusel 1,5 meetrit. Testi tulemused näitasid, et andurid võivad asetseda veelgi sügavamal, koguni 2-3 meetri sügavusel,» ütles Postimehele Elisa raadiovõrkude ja taristu valdkonna juht Kristo Kork.
Ühe NB-Iot tugijaama sektori all saab üheaegselt töötada koguni kuni 50 000 asjade interneti andurit. Andeedastuskiirused ulatuvad neil kuni 250 kbit/s. Maailma tasandil on kõige kauegamel jõudnud NB-Iot kiipide toomisel Hiina ettevõte Huawei, kes on ka Elisa mobiilsidetehnoloogia partneriks.
Eestis viidi katsetused läbi koostöös mereanduritele pühendunud ettevõttega Flydog Solutions. Arendatakse lahendust, mis kogub teavet kanalisatsioonikaevudes vee taseme kohta reaalajas ja visualiseerib andmed veebis.
Flydogi asutaja ja tegevjuhi Andri Laidre sõnul on nad on spetsialiseerunud vee monitoorimise süsteemidele veekogudes. Täna võib nende lahendusi leida põhiliselt Eestis ja Soomes, kuid ka kaugemal, Hispaanias.
«Tegelikult on olnud plaan minna «maa alla» juba tükk aega, aga võrgutehnoloogia lihtsalt ei võimaldanud seda siiani teha. See perspektiiv, mis nüüd avaneb, annab äriarendusele palju võimalusi,» selgitas Laidre.
Seadmete ja andurite akudele saab loodava lahenduse puhul planeerida kasutuskestvust lausa 10-15 aastaks.