EAS on üllatunud: kust tuli uus keelenõue välisspetsialistidele?

EASi juht Alo Ivask.

FOTO: Erakogu

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht Alo Ivask on selgelt vastu seadusandjate plaanile kehtestada keelenõue ajutiselt Eestis töötavatele spetsialistidele.

Ivask saatis riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku kaaluda põhjalikult valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu punkti vajalikkust, mille alusel tahab riik kehtestada A2-tasemel eesti keele oskuse nõude ajutiselt Eestis elavatele välismaalastele, kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba.

EASi juhi sõnul põhjustab Eesti tööjõupuudus igal aastal mitmete suurinvesteeringute ärajäämise ning keelenõude kehtestamine siia ajutiselt elama ja töötama tulnud tippspetsialistidele annab veelgi suurema konkurentsieelise lähiriikidele.

Ivask märkis, et nii välisinvesteeringute kui ka välismaalastest talentide meelitamisel võistleb Eesti naaberriikidega. EASile teadaolevalt puudub sarnane keelepiirang ajutiselt riigis viibivatele välismaalastele nii Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal kui ka Taanis.

«Eesti palgad on näiteks Põhjamaadega võrreldes madalamad ja Eesti on maailmas vähem tuntud, seega peame tegema lisapingutusi, et talent, sealhulgas IT-spetsialist, valiks mitme võimaluse seast töötamiseks just Eesti,» lisas ta.

Viimase aasta jooksul on tema sõnul tööjõupuudusse tõttu ära jäänud mitu suurinvesteeringut, mis oleks andnud tööd tuhandetele inimestele. «Lisaks jääb igal aastal Eestisse tulemata paar üle saja töötajaga IT-arenduskeskust, sest meil ei ole sektoris piisavalt vaba tööjõudu. Tööjõupuuduse üle kurdavad ka ambitsioonikad Eesti ettevõtjad,» ütles sihtasutuse juhatuse esimees Alo Ivask.

Ivaski sõnul näitab välisinvesteeringute maht, milline on riigi ettevõtluskeskkond ja konkurentsivõime. See maht on Eestis aasta-aastalt kahanenud või samaks jäänud. 2016. aastal oli välisinvesteeringuid 782 miljonit eurot, eelmise aasta koondarv on kardetavasti väiksem. EASi kaasabil tulnud osa sellest jääb 100 miljoni euro piiresse, kuid sihtasutuse ambitsioon on kasvatada 2018. aastaks välisinvesteeringud 150 miljonini, viie aasta pärast 400 miljonini aastas.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse programmi Work in Estonia programmijuhi Kaidi-Kerli Kärneri sõnul osales EAS mitu kuud aktiivselt sisserände töörühma aruteludel.

«Kuigi oli palju eriarvamusi, milliseid sisserände piirarve peaks kehtestama ja millistel alustel, siis töörühm ei arutanud kordagi sellises vormis eesti keele oskuse tingimuse lisamist, nagu on praeguses eelnõus ette nähtud. Seda enam oli meile üllatus, kui eelnõusse lisati vastav punkt. Antud piirangu kehtestamise vajadusele puudub ka analüüs,» märkis ta.

Kärner viitas ka asjaolule, et eelnõu seletuskirjas ei põhjendata, miks just kolmandate riikide kodanikud peavad tõendama keeleoskust, samas kui Euroopa Liidu kodanikud seda tegema ei pea. «Ajutist elamisluba taotlevad kolmandate riikide kodanikud ja seega kehtiks A2-keeletaseme oskuse nõue ainult neile. Euroopa Liidu kodanikud sellist nõuet täitma ei peaks, kuna nemad ei taotle ajutist elamisluba töötamiseks,» sõnas Kärner.

Riigikogus esimese lugemise läbinud valitsuse eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Eelnõu viib praeguses sõnastuses sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Eelnõuga pikendatakse ühtlasi lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et keelenõue kehtestatakse lõimumise eesmärgil ning otseselt mõjutataks muudatustega umbkaudu 10 protsenti seni sisserände piirarvu alla arvatud inimestest.

Tagasi üles