Ansip: Eesti elu on nagu hernes, aga digiarengus on ohumärke (14)
3. juuni 2018, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi hinnangul on Eesti digiarengus ohumärke, kuna Euroopa Liit on meist hakanud selles valdkonnas kiiremini arenema.
Ta viitas Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI värsketele andmetele, milles Eesti on digiarengult Euroopas 9. kohal olev riik.
«Olime kaheksandal kohal, nüüd üheksandal. Ma ei näe selles väga suurt traagikat, kuid sõnum on küllalt selge: Euroopa Liit keskmisena areneb digitaalses mõttes kiiremini kui Eesti ja seda tuleb tõsiselt võtta,» ütles Ansip reedel Eesti ajakirjanikele.
«Üks koht siia-sinna ei tähenda midagi, aga kuidas teised progresseeruvad ja meie aeglasemalt progresseerume, siis mingisugune ohumärk selles on,» lisas Ansip.
Ta märkis, et ka digitaalsete avalike teenuste osas pole Eesti enam Euroopas esimene ning Soome on meid teiseks lükanud.
«Kõige suurem järeleandmine on seotud andmete avalikku kasutusse andmisega. Teised riigi on maksumaksja raha eest kogutud andmeid märksa meelsamini andnud arendajatele kasutada,» ütles Ansip ja märkis, et Eesti on selles osas alles 23. kohal Euroopa riikide hulgas.
«See on suhteliselt mage koht. Siin tuleks pingutada. Eestile see au ei tee. Kui mina oleksin endiselt valitsusjuht, siis mina võtaksin andmebaaside avalikuks tegemise jälle luubi alla,» lisas ta.
Ansipi sõnul on ta seda omal ajal teinud ja näinud vastuseisu just hirmu tõttu kaotada riigieelarvesse laekuvat raha, kui andmeid tasuta jagama hakataks.
«Praegu – majandus kasvab mühinal, elu on nagu hernes – paras aeg teha need andmed avalikuks ja sellega elavdada majandust,» sõnas Ansip.
DESI intedeksi värskest aruandest selgub, et näiteks internetiühenduste osas on Eesti langenud 10. kohalt lausa 15. kohale. 4G-võrkude levikult oleme 8. kohalt langenud 14. kohale. Lairiba baaspüsivõrgu leviala on endiselt tugevalt allpool ELi keskmist – oleme selles jätkuvalt alles 25. kohal.
Eesti IT-minister Urve Palo on IT-valdkonna arengus parandamiseks lubanud anda viie aasta jooksul 10 miljonit maksumaksja euroks selleks, et Eestisse juurde tuua 2000 välisarendajat - peamiselt Ukrainast. Lisaks 20 miljonit eurot viimase miili lahenduste ehitamiseks, et valguskaabli põhine interneti püsiühendus inimeste kodudeni viia. Viimane plaan on aga jätkuvalt toetusmeetme või hanke ettevalmistamise staadiumis.
Eilseks sotside üldkogul sõnas ta taga, et «sotsid on Eesti majandusarengu ning ettevõtluse edendamiseks viinud läbi suure osa tegevustest, mis said valijatele 2015. aasta Riigikogu valimisteks lubatud, ning järgnevate kuude jooksul on meil võimalik panna ilus punkt käesolevale valitsemistsüklile, mida saab pidada vägagi edukaks.» Viimase miili meedet nimetas ta erasektorile inspiratsiooni andvaks.
Euroopa jääb maha
Euroopas tervikuna digiarengus Andrus Ansipi sõnul edasiminekud on, aga kui vaadata näiteks võrdlust Lõuna-Koreaga, siis tuleb tema hinnangul tõdeda, et mõned riigid liiguvad kiiremini kui Euroopa Liit tervikuna.
«Võib öelda, et isegi Euroopa Liidu absoluutne tipp ehk Põhjala riigid ei arene ka nii kiiresti, kui areneb Lõuna-Korea. Euroopa Liit peaks märka kiiremini arenema ja see kiirem areng tuleb siis, kui meil on ühtne digitaalne turg olemas,» arvas Ansip.
Samas ei pooldanud ta seda, et IKT-sektor võiks saada Euroopa Liidu maksusoodustuste näol eelisarengu, nagu seda on justnimelt teinud seesama Lõuna-Korea.
«Ma ei arva, et tööjõumaksud võiksid olla peamiseks takistuseks digilahenduste arendamisel,» ütles Ansip. «Olen jätkuvalt veendunud, et peamine põhjus, miks ei ole võimalik Euroopas suurelt kasvada, on seotud turu fragmenteeritusega. Palju kergem on minna näiteks Ameerika Ühendriikidesse, kus on üks suur maksujõuline turg, selle asemel, et tegutseda 28 suhteliselt väikesel turul.»
Lõuna-Korea edu peitub Ansipi hinnangul selles, et seal asuti mõnda aega tagasi sihipäraselt IT-valdkonda eelisarendama ja riigi poolt toetama. Kusjuures maksumaksja rahaga toetati kõige edukamaid ettevõtteid – kes on osanud midagi saavutada, neile anti riigipoolne toetus juurde, et tuul tiibadesse anda.