POSTIMEES MONACOS Villigite vastu tunnevad huvi ka mainekad majandusväljaanded

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Markus ja Martin Villig Monacos Ernst&Youngi maailma aasta ettevõtja lõppüritusel
Markus ja Martin Villig Monacos Ernst&Youngi maailma aasta ettevõtja lõppüritusel Foto: WEOY

Selleaastase maailma aasta ettevõtja lõppürituse raames kolmapäevast Monacos viibivate Taxify asutajate Markus ja Martin Villigi vastu on suur rahvusvaheline meediahuvi. Teiste hulgas antakse intervjuusid ka selliste mainekate väljaannete nagu Financial Timesi, CNBCi ning Forbesi ajakirjanikele.

«Eks nad küsivad, mis meie väljakutsed on olnud kasvades, mis meie erinevus on Uberist, mis riikidesse me järgmisena tahame minna, mida me oma investorite käest oleme saanud, mis nende autotootjate huvi on,» loetles Taxify kaasasutaja Martin Villig.

Kui tegemist on väljaannetega riikidest, kus Taxify juba tegutseb – nt Slovakkia, Poola ja Tšehhi –, uuritakse nende käest ka, kuidas nad selle konkreetse riigi regulatsioonidega rahul on, keda seal konkurentidena näevad ning kas neil on ka teistesse linnadesse laienemise plaani.

Kui tegemist ei ole väljaannetega nendest riikidest, kus Taxify juba tegutseb – näiteks Jaapan, Korea ja Hiina –, siis uuritakse, millal nad sinna jõuavad. Küll aga peab Villigite vastus neile pettumuse valmistama, kuna Aasiasse niipea minna ei plaanita.

Üle 20 meediaväljaande tahab rääkida

«Tahame kõige paremad Euroopas olla ja siis vaatame edasi,» põhjendas Markus Villig. «Siin on veel linnasid küll, kuhu minna. Suurtes linnades on vaja suurem turuosa saada – Pariisis ja Londonis,» lisas Martin Villig, viidates järgmise aasta ühele kõige olulisemale eesmärgile.

Ka esitatakse kõige tavalisemaid küsimusi – mismoodi nende lugu alguse sai, kuidas äri on üles ehitatud ning kuidas ettevõttel viis aastat pärast asutamist läheb. «Üldiselt nad finantsidesse ei lähe, pigem käib jutt ärimudeli ümber,» märkis Martin Villig.

Taxify asutajaid Monacos Ernst&Youngi Eesti büroo poolt saatev programmijuht Kristiina Gutor luges eile kokku 21 väljaannet, kellele Taxify asutajad Monacos olles intervjuu annavad. Täna keskpäevaks olid nad muuhulgas juba kohtunud Slovakkia ja Forbesi Jaapani väljaandega.

Ka eile enne žürii ette minekut jõudsid Villigid oma kümmekonna ajakirjanikuga vestelda. Näiteks tundis nende vastu huvi Portugali meedia, Argentina ajakirjandus ja kolm Tšehhi väljaannet. Muuhulgas andsid nad videointervjuu ka mainekale majandusväljaandele Financial Times.

Viimasel on käsil lugude seeria väljaspool USAd asuvatest tehnoloogiaettevõtetest ja kuidas nad mõjutavad Ameerika tehnoloogiasektorit. Lisaks Taxifyle pakkusid neile huvi veel mõned maailma aasta ettevõtja finalistide hulka jõudnud tehnoloogiaettevõtted, keda on võimalik USA tehnoloogiahiidudega kõrvutada.

Kohtutud on ka Austraalia meediaga. Plaanis on intervjuud Kanada, Poola ajakirjanike – sh Poola CNBCiga –, Forbes Ungariga, Hiina majandusajakirja ja veel mitme teise majandusväljaandega.

«Meil on tavakliendile kasutatav teenus. Kui me teeks ka väga nišiasja – millest enamik inimesi ei tea – , siis ei oleks ka nii huvitav sellest kirjutada,» pakkus Markus Villig, miks nende vastu on Monacos niivõrd suur meediahuvi tekkinud. Kuivõrd riike, kus Taxify juba tegutseb, on üsna palju, siis tundub loomulik ka, et kohalik meedia tahab tutvustada inimesi, kes on ettevõtte taga.

Samas võib niivõrd suure meediahuvi taga olla ka põhjus, mida väljendas üks kohapeal olev ajakirjanik: «Kõik räägivad siin eestlastest kui võitjatest.»

Konkurentide asemel kasulikud kontaktid

Lisaks ametlikus programmis osalemisele ja tihedale meediasuhtlusele püüavad Villigid siiski nende päevade jooksul leida aega ka teiste ettevõtjatega kokku saada. Kui eile õhtuks ei olnud Villigitel meediaintervjuude ja žürii ette minekuks valmistumise kõrval väga võimalust tutvuda teiste finalistidega, siis tänaseks on olukord juba mõnevõrra paranenud.

«Eks me mõnega oleme siin jõudnud rääkida küll – inglased, venelased, soomlased. Horvaatia, kes teeb ühte maailma kiireimat elektriautot,» loetles Martin Villig. Valdavalt on kohtutud ettevõtetega, kes tegutsevad samuti tehnoloogiavaldkonnas ja jäävad Villigitega samasse vanusegruppi.

Osa Aasia ja Ladina-Ameerika ettevõtete juhtidega on raske jutuotsa peale saada juba seetõttu, et nad ei räägi inglise keelt. Küll aga aitavad sellisel juhul nendega kaasas olevad tõlgid. «Tundub, et kui nende ärid on väga traditsioonilised, siis meil on ka vähem nende käest õppida,» lausus Martin Villig.

Samas tõi ta näiteks, et kuigi Vene finalist tegutseb kaubandusäris, moodustab poole tema ärist e-kaubandus. Ka ei vaata Villigid teisi maailma aasta ettevõtja lõppüritusele jõudnud ettevõtjaid kui konkurente, sest lõpuks valitakse välja ainult üks ettevõte pea poolesajast.

«Enamik tuleb siia mõttega, et üks viiekümnest võidab – ehk suurem osa ei võida,» rääkis Markus Villig. «Selles mõttes me pigem üritame otsida neid inimesi, kes tunduvad meie tüüpi ja kellega saaks mõnda riiki minnes kokku ja õhtusöögile minna,» lisas Martin Villig.

Ernst&Youngi aasta ettevõtja konkurss on üks suuremaid ettevõtjate tunnustamise traditsioone maailmas. 1986. aastal USAst alguse saanud konkursil osaleb Eesti kümnendat korda. Mullu esindas Eestit Viljandi külje all tegutsev pakirobotite tootja Cleveron.

Sel aastal on finaalis 56 ettevõtjat, kes esindavad kokku 46 riiki. Kaks kolmandikku finaali jõudnud ettevõtetest ei ole börsil noteeritud, üks kolmandik on börsiettevõtted. Maailma aasta ettevõtja 2018 kuulutatakse välja laupäeva õhtul toimuval pidulikul galal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles