Petu- või tüngakõned? Kelmid nõuavad heausksetelt autoremondiraha (1)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petukõne. Pilt on illustratiivne.
Petukõne. Pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Politsei sõnul võivad olla liikvel uued petukõned, kus kelmid üritavad heauskseid inimesi lohku tõmmata, nõudes neilt autoremondiraha liiklusõnnetuse eest, mida inimene pole tegelikult põhjustanud. 

Põhja prefektuur kirjeldas sotsiaalmeedias juhtumit, kus nendega võttis ühendust inimene, kes oli saanud sõna Läti suunakoodiga numbrilt. «Helistas noore häälega eesti keelt kõnelev naine ja väitis, et inimene olevat tema autole otsa sõitnud ning helistaja auto kojamehe vahele on jäetud inimese andmed,» seisis postituses. Kogu vestluse vältel ei lasknud kõne teinud naine teisel poolel midagi küsida. Politseisse pöördunud inimene ütles naisele vastuseks, et pöördub oma kindlustusse ja katkestas kõne.

Samalaadsed kõned tulid politsei sõnul ka Eesti ja Soome suunakoodiga numbritelt ja räägiti kõne saajatele samasisuline lugu. Naine ei vastanud teataja küsimustele ning katkestas lõpuks ise kõne.

Politsei sõnul kasutatakse sarnast skeemi ka välismaal, et välja petta heausksetelt inimestelt autoremondiraha liiklusõnnetuse eest, mida inimene pole tegelikult põhjustanud.

Politsei soovitab sellistesse kõnedesse suhtuda kriitiliselt, uurida võimaliku liiklusõnnetuse toimumise aja, asukoha ja automargi kohta ning vajadusel pöörduda kas oma kindlustusseltsi või politsei poole.

Samas ringlevad sotsiaalmeedias jutud, et tegu ei ole petukõnede, vaid lihtlabaste sõprade tüngakõnedega, mida saab tellida nutitelefoni rakenduste kaudu. 

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles