Sisuturundus
Digiohutus, küberkaitse – läheb madinaks?!
/nginx/o/2017/11/14/7309979t1h6a89.jpg)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembris toimub esimene suurem põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele suunatud võistlus CyberSecurity meets Robotex, milles 52 koolimeeskonda katsuvad omavahel rammu, kes on oskuslikum algaja küberkaitsja. Koolid, kes võistlusel osalevad on viinud läbi oma asutuses KüberPähkli koolivooru, kus kaks parimat poissi ja kaks tüdrukut on pääsenud edasi oma kooli esindama. Robotexi erivõistluse toovad teieni erinevad tegusad Eesti ettevõtted ja ka KüberNaaskli võistluse võitjad ja head partnerid.
Digiohutus ja küberkaitse on intrigeerivad teemad, sest igaüks arvab, et ta on turvaline ja teab miskit, aga tegelikkuses, kui hakkame oskuseid mõõtma või tegevusi jälgima, siis kukub välja vastupidi – ikka kilkitakse ebavajalikel linkidel; tehakse ja jagatakse pilte ja mõtteid, mida pärast kahetsetakse; saadetakse andmed võidusoovi nimel ära; kelgitakse oma siseteadmistega juhuslikule nettuttavale või halval juhul pannakse ka suurem summa neile teele – see on Eesti ühiskond täna!
Samal ajal on Eesti on maailmas tuntud, kui digimaa – alustades e-riigi teenustest ja lõpetades, et meil olemas paberil informaatika õppekava, erinevate digiõppe moodulite kirjeldused ja ka e-õpik ja ka robot on igas koolis oodatud abiline. Ehk oleks viimane aeg rääkida ka sellest, et koolides õpetatav on otseöelduna ebaühtlane (Praxis, 2017) ja kõike seda digihead iga õpilane oma elus ei koge, mis annaks tal alused käituda nii ja tulevikus turvalisemalt ning digiteadlikumalt. Kui enamus õpilased ei saa digiohutuses targemaks, siis peale isiklikku ja tööelu puudutavate potentsiaalsete hädade, ei tule peale ka talente, kes antud valdkonda Eestis edasi arendaks. Paljud maailma riigid nt Iirmaa on tänaseks avaldanud, et neil on plaan koguda lähiaastatel kokku 5000 või enam inimest küberkaitse valdkonda tööle, ka Eestis Kaitsevägi on avaldanud, et neil on puudu 300 talenti. Eesti ettevõtted otsivad tikutulega taga töötajaid nii IT kui ka küberkaitset puudutavatele teemadele ehk järjekord on ülikoolides juba esmakursuslaste käes, kellel on kutse astuda tööpõllule.
Soovides olla edukas toimimises infoühiskonnas tuleb meil ühiselt (ühiskond, pered ja haridussüsteem) luua alused, et kõik õpilased saaksid elementaarsed pädevused, kuidas tunda ära kui sind on tüssatud, kui su seade käitub imelikult nt. seal on Pahavara ja kuidas intsidenti raporteerida, kuidas viia läbi kodune turvaaudit või veel lihtsam, kuidas takistada teenusepakkujatel isikuandmete väärkasutus. Kui need elementaarsed teadmised on olemas, siis saab liikuda juba spetsiifilisemate teadmiste poole. Robotexil korraldatav algajatele suunatud võistlus aitabki astuda üle 200 noorel see samm, et neist saaksid ühiskonnas küberkaitses targemad, kui nende eakaaslased.
Võistluse üks kaasvedajaid on Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikooli teadur, kes juhib Eestis küberkaitse talentide leidmise projekti nimega Küberolümpia. Birgy teekond küberkaitse valdkonna eeskõnelejaks ja eksperdiks algas peale mitmeid aastaid informaatikaõpetaja ja Infojuhina töötamisel Pelgulinna Gümnaasiumis. Tõuke selleks andsid õpilased, kes korraldasid erinevaid trikke ja tükke, millest kasvas välja huvi teada saada, miks lapsed teades kuidas on õige käituda, ignoreerivad seada teadmist isikliku kasu, kiusamise või mõnel muul eesmärgil. 2017 aastal lõpetas Birgy Tallinna Ülikoolis doktoriõppe tööga teemal: Digitaalse ohutuse mudel mõistmaks teismelise internetikasutaja vajadusi". Doktoritöös jõuti järeldusele, et Eesti vajab keskset lahendust küberhügieeni taseme tõstmiseks, millele tähelepanu pöörati vaid vabatahtliku töö või Euroopa Liidu toetusprogrammide abil. Antud doktoritöö ja ka viimase aasta õppekava arendused on tinginud tänaseks olukorra, kus 2019 avaldatakse erinevaid toetavaid e-keskkondi ja õppematerjale nt. on valmimas gümnaasiumi küberkaitse teemaline õpik ja mitmed koolid on võtnud julguse seda ka oma õppekava osaks võtta.
Birgy juhitava Küberolümpia projekti alla kuuluvad 14-24 aastastele toimuv suurvõistlus KüberNaaskel, 4.-9. klassidele toimuv KüberPähkli uuring ja 7-9. klassidele toimuv KüberPähkli koolivoor ja kogukonnale läbiviidav TTÜ KüberKaitse konverents. Projekti tegevusi toetavad Kaitseministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus ning üle 30 erineva väiksema toetaja Eestist, kuid kindlasti on ruum ka uutele toetajatele, sest kõik see on alles algus, et Eesti jääks tagatult riigiks, kes on jätkuvalt küberkaitse teemadel laua juures eeskõnelejana – mida enam on noori, kes digioskustes astuvad sammu edasi loojateks või ka kaitsjateks, seda kindlam on Eesti e-tulevik!