Pururikas riigiettevõte Elektrilevi on sunnitud võtma laenu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Elektrilevi on Eesti suurim jaotusvõrguettevõte, kes haldab kokku ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.

FOTO: Elektrilevi

Kuula artiklit

Möödunud majandusaastal enam kui 57 miljonit eurot puhaskasumit teeninud riigiettevõte Elektrilevi on sunnitud võtma laenu, et asuda selle abil elektrivõrgu kõrvale rajama ka internetivõrku.

«Kiire interneti võrgu rajamisel suureneb mõnevõrra Elektrilevi laenukoormus,» kinnitas Postimehele Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus.

Ettevõtte nõukogu 12. novembri otsuse kohaselt investeerib Elektrilevi järgneva viie aasta jooksul interneti valguskaablivõrgu loomisse kokku 100 miljonit eurot.

Sellest 20 miljonit katab riigi antav abi hajaasutustega piirkondades asuvate elanikeni kaabli vedamiseks, kuid need abirahad hakkavad laekuma jupiti tööde valmimisel.

«Valgetes alades» viib Elektrilevi internetikaabli ligi 40 000 kliendini, kes maksavad liitumise eest igaüks 200 eurot ja see summa moodustab kokku seega 8 miljonit eurot. Lisaks tahab Elektrilevi viia viie aastaga omafinantseeringu arvel kaabli 60 000 kliendini, kellelt laekub liitumistasudena kokku seega 12 miljonit.

Lisaks hakkavad tulevikus Elektrilevile kaablivõrgu kasutamise eest rendimakse tasuma internetiteenuse pakkujad. On arvatud, see summa saab olema kolmandik lõppkliendi kuutasust, kuid kogusumma on suures sõltuvuses sellest, mis teenused kliendid endale koju tellima hakkavad. Kui keskmine kuutasu oleks näiteks 15 eurot, siis maksaksid telekomid igas kuus Elektrilevile 100 000 kliendi pealt kokku pool miljonit eurot.

Kõik need summad hakkavad laekuma alles siis, kui kaabel juba kliendini viidud või teenused sisse lülitatud. Probleem on aga selles, et Elektrilevi on otsustanud elektrivõrgu ja internetivõrgu investeeringud hoida täiesti lahus.

«Raamatupidamine elektrivõrguteenuse ja sidevõrgu projekti puhul hoitakse rangelt lahus ja mudel on läbi käidud ka Konkurentsiametiga,» ütles Postimehele Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus.

See tähendab, et megaprojekti alguses on ettevõttel täpselt 0 eurot, et kaablit vedama hakata. Seetõttu tulebki Elektrilevil laenukoormust kasvatama asuda.

Oliver Ruus kinnitas ka üle, et internetiprojekti finantseeritakse vaid klientide liitumistasudest, riigi toetusest, operaatorite makstavatest võrgu kasutustasudest ja ka laenu arvelt.

Projekti tasuvuseks on Elektrilevi arvestatud ligemale 10 aasta perspektiivi. Elektrilevi ehitab internetivõrgu operaatorineutraalsena. See tähendab, et Elektrilevi ise internetiteenust oma võrgus pakkuma ei hakka, vaid seda saavad teha võrdsetel alustel kõik telekomettevõtted.

Elektrilevi müügituli oli 2017. aastal 252 miljonit eurot ja puhaskasum 57,4 miljonit eurot. Ettevõtte pikaajalised laenukohustused olid seni 154,88 miljonit ja lühiajalised laenukohustused 146,3 miljonit.

Elektrilevi kuulub Eesti Energia kontserni, mis maksis sel aastal riigile dividende 15,8 miljonit eurot.

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Lisaks haldab Elektrilevi tänavavalgustusvõrku Tallinnas ja Tartus ja on juba ehitanud kiire interneti võrgu Tallinnas Veskimetsas.

Tagasi üles