Lõuna-Eestis puhuti riigi kiuste elu sisse veel ühele internetiprojektile

EstWini kaablivõrgu rajamine

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuula artiklit

Lõuna-Eesti seitse omavalitust käivitasid riigi lubadustest, sõnadesöömisest ja abiprojektidest sõltumatu ettevõtmise «Internet koju», mis asub veel sel aastal oma elanikele koju viima ülikiiret internetti.

Eesti Andmesidevõrgu aktsiaseltsiga on tänaseks liitunud Antsla, Elva, Kanepi, Rõuge, Otepää, Põlva ja  Võru vald ning mitmed erainvestorid. Kokku on nad saanud möödunud aasta augustis asutatud Eesti Andmesidevõrgu aktsiaseltsis ning tänaseks on liitumissoovi üles näidanud juba ligi 20 000 maaelanikku.

Aktsiaseltsi eelkäijaks ja üheks osaliseks olnud MTÜ Eesti Andmesidevõrk alustas projekti «Internet koju» tegelikult juba 2017. aastal ning huvi oli liitumise vastu väga suur. See oli periood, mil toonane sotsist IT-minister Urve Palo omavalitsust just selliseid projekte käivitama kutsus.

«Paraku juhtus sedasi, et MKM otsustas lubatud toetuse andmisest loobuda. Ilma riigi toetuseta ei suuda kohalikud omavalitsused miljoneid eurosid maksvat projekti ise ellu viia. Saades teada MKMi otsusest loobuda toetuse andmisest, jäi projekti käivitajatel kaks valikut – kas loobuda või otsida alternatiivset rahastusmudelit. Otsustati viimase kasuks, sest probleem maapiirkonnas on tõsine ja inimestele sai ka lubatud, et kohalikud omavalitsused on võtnud selle teema lahendada,» selgitas Postimehele Eesti Andmesidevõrgu ASi juhatuse liige Keijo Lindeberg.

Olgu märgitud, et Keijo Lindeberg on tegelikult pealinna advokaat, kes on pandud juhtima ka ettevõtte valdusfirmat United Broadband Capital OÜ, mis tegeleb projekti tarvis erainvesteeringute kogumisega.

Lindebergi sõnul jõutigi pärast pikki läbirääkimisi kokkuleppele erakapitaliga, kes projekti pikaajalise investeeringuga rahastab. Kuna erakapital soovib ka teatud tootlust oma investeeringult, siis ei sobinud enam ka MTÜ vorm ning loodi eraldi aktsiaselts. Erainvestorite nimesid ei soostu ta veel nimetama, kuid lubab seda teha peagi, mil nimekiri lukus.

«Kokkulepe on, et aktsiaseltsis on erakapitalil 50-protsendine osalus ja kohalikel omavalitsustel 50-protsendine osalus, mis omandatakse läbi MTÜ. Tõesti pole tänaseks aktsiakapitali jaotamine lõpuni viidud, kuid see tehakse ära lähinädalatel,» kinnitas Lindeberg.

United Broadband Capital OÜ eesmärk on tema sõnul  tegutseda avatud investeerimisettevõtte põhimõttel ja  kõik, kellel on huvi investeerida lairiba valdkonda, on oodatud läbirääkimistele.

Mis puutub projekti enda käekäiku, siis asuti alates selle nädala algusest «Internet koju» projekti aktiivsemalt välja reklaamima ja huvi projekti vastu on endiselt väga suur.

«Esimese ööpäevaga sõlmis liitumislepingu ja tasus liitumistagatise üle 1000 inimese. See näitab, et meie otsus projektiga edasi minna oli kindlasti õigustatud,» märkis Lindeberg.

Valguskaablit hakatakse selle projekti raames inimesteni viima 153-eurose ühekordse tasu eest. Üle riigi sarnast projekti vedav Elektrilevi küsib sama teenuse eest 200 eurot.

Kui poole aasta jooksul pärast interneti saamist pole klient hakanud internetti või teleteenuseid tarbima, tuleb tal maksta 36 eurot aastas võrgu ülevalhoidmise tasu. Asi selles, et ettevõtmine teenib raha tagasi teenust pakkuvatelt telekomiettevõtetelt vahendustasuna.

Projekti eestvedajad lubavad, et juba selle aasta lõpuks saavad plaani kohaselt esimesed liitujad endale internetikaabli majja.

Samal ajal on Eestis riigi jagatud 20 miljoni euro toel asunud internetikaableid inimeste kodusesse vedama ka riigiettevõte Elektrilevi.

Tagasi üles