Minister Tammist plaanitavast koalitsioonist: IT-ettevõtjad on mures (84)
17. märts 2019, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti IT-ettevõtjad ja idufirmade eestvedajad on mures EKRE osalusel plaanitava võimukoalitsiooni pärast, kuna selle erakonna vaenulik suhtumine välisspetsialistide suhtes hakkab kindlasti mõjutama meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, leiab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.
«Kujunenud poliitiline olukord on kuumaks jututeemaks kõigi inimeste seas, mitte vaid IT-sektori ja teiste ettevõtjatega suheldes. Õhus on muret tunda küllaga ning mitmed ettevõtjad on seda avalikult ka jaganud. Kui Eesti muutub välisspetsialistide suhtes nii ametlikes sõnavõttudes kui valitsuse töötasandil vaenulikuks, mõjub see Eestile kindlasti kahjulikult,» ütles sotside ridadesse kuuluv Rene Tammist Postimehele.
Ettevõtjate suur murekoht on Tammisti sõnul just tööjõupuudus ning seda väärtuslike tippspetsialistide osas. Kui teiste riikide tipptegijad ei soovi enam Eestisse tööle tulla, sest nad ei ole siin oodatud, kannatavad selle tulemusel kõik Eesti ettevõtjad ning seeläbi ka nende ettevõtete töötajad.
Mis puutub konkreetsemalt idufirmadesse, siis nende panus Eesti majandusse kasvab ministri sõnul aasta-aastalt ning meie eesmärk peab olema säilitada nende jaoks maailma parim ettevõtluskeskkond.
«Ministri ning ministeeriumi ja poliitilise tasandi toetus on siinkohal määrav, sest kui seda ei prioriseerita, jääme rahvusvahelises konkurentsis selgesse kaotusseisu,» märkis ta.
EKRE taganeb valimislubadustest
Sel nädalal alustasid Stenbocki majas koalitsiooniarutelusid valimistel teiseks jäänud Keskerakond, kolmanda koha saanud EKRE ning neljandana valimiskünnise ületanud Isamaa.
Esimesed arutelud ja kokkulepped on seejuures näidanud, et EKRE pole suutnud võimule pääsemise nimel kinni pidada mitte ühestki enne valimisi oma programmis antud lubadusest.
Mis puutub legaalsesse välistööjõudu, siis lubas EKRE näiteks kehtestada range piirangu selle sisseveole ja vabastada sisserände kvoodi alt vaid vähemalt kolmekordset keskmist palka saavate töötajate tähtajalise töötamise Eestis. Pärast konsultatsioone võimalike võimupartneritega räägiti aga juba vaid võitlusest illegaalse sisserändega.
Meeldetuletuseks: EKRE juhatuse liige Henn Põlluaas kinnitas eelmisel aastal riigikogu ees esinedes, et Eesti ei vaja üldse võõrtööjõudu.
Teisest peamisest ja selgesõnalisest valimislubadusest – «lõpetame abortide rahastamise maksumaksja raviraha eest» – jäi järele vaid plaan asuda abordisoovijaid nõustama ning abordid maksab ka tulevikus kinni Haigekassa. Ka eeltoodud nõustamiste sisseviimise plaan on tegelikult juba ammu realiseeritud, kuna neid tuleb Eestis enne aborte läbi teha juba aastakümneid. Lubadusest taganemine vihastas välja isegi EKRE veendunud jüngri Varro Vooglaidi, kes leiab nüüd, et EKRE peaks loobuma sellesse koalitsiooni minemisest. Aborditeemaga sama teed läks ka lubadus vabastada ravimid käibemaksust.
Selliseid näiteid on veel ja veel. Näiteks on EKRE programmis lubadus «taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega» – sellest lubadusest EKRE eile taganes ning leppis sellega, et piirivalve on jätkuvalt edasi struktuuriüksus politsei- ja piirivalveameti haldusalas – nagu ta ka seni on. Seega valetas ka EKRE esimees Mart Helme pärast eilset aruteluvooru ajakirjanike ees esinedes, kui väitis, et EKRE pole seadnud mitte mingisuguseid kitsendavaid piire, kuidas piirivalve peaks struktuuriliselt välja nägema – omaette sõjaväestatud amet oli selge kirjalik valimislubadus, millest nüüd täielikult taganeti.
Noorsootöö aruteludel unustas EKRE täielikult ära valimislubaduse «tagada igale lapsele vähemalt ühe tasuta huviringi ning võimaluse käia vähemalt korra õppeaasta jooksul tasuta teatris või kontserdil». Mitte midagi ei jäänud järele ka lubadusest piirata maa ja metsa müüki välismaalastele ja välismaistele juriidilistele isikutele.
Isamaa ainus peamine valimislubadus oli muuta valitsusse saades vabatahtlikuks teine pensionisammas. Selle saamine koalitsioonilepingusse selgub algaval nädalal.