/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/27/11829052t1h8e96.jpg)
Euroopa Parlament kiitis teisipäeval heaks vastuolulise Euroopa Liidu autoriõiguste reformi, mis asetab meediaorganisatsioonidele suurema vastutuse nende platvormidel avaldatava sisu eest.
«Youtube'i suurreform» sai Euroopa Parlamendilt heakskiidu (24)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hääletusele eelnenud tulisest debatist ja ägedast lobitööst hoolimata toetas Strasbourgis istungjärku pidav europarlament autoriõiguste reformi 348 poolt- ja 274 vastuhäälega, 36 saadikut jäi erapooletuks.
Võitlus Euroopa autorikaitse reeglite reformimise üle sai alguse 2016. aastal, kui Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kohandada reegleid digiajastule. Ettepanek põhjustas ägeda vaidluse tehnoloogiafirmade, sisuloojate ja liikmesriikide vahel.
Uute reeglite suurim tüliõun on punkt, millega nõutakse, et Google'ile kuuluv Youtube ja muud platvormid eemaldaks automaatsete filtrite abil autoriõigusi rikkuva sisu. Vastasel juhul ootaks neid kopsakas trahv.
Teine suur vaidluspunkt on «autoriõigusega kaasnevad õigused», mille alusel peavad veebiplatvormid maksma meediale tasu uudislugude eest, millele platvorm lingib ja millest ta katkendi avaldab.
Uudisteagentuuride sõnul teenivad internetihiiud nagu Facebook ja Google nende uudislugudega seotud reklaami pealt miljardeid dollareid tulu, samas kui meediaorganisatsioonid kannatavad.