Põlevkivisõltuvus jääb Eesti suurimaks õhusaastajaks veel aastakümneteks (4)

Aivar Pau
, ajakirjanik
Copy
Põlevkivijaamadest paiskub loodusesse palju sõhka.
Põlevkivijaamadest paiskub loodusesse palju sõhka. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Riigiettevõtte Eesti Energia jätkuv põlevkivipõhine elektritootmine  on ülekaalukalt kõige suurem Eesti õhusaastaja nii praegu kui tulevikus.

Keskkonnaministeerium on oma täna avaldanud programmidokumendis välja arvutatud, et statsionaarsest kütuse põletamisest pärineb 99,6 protsenti kogu Eesti vääveldioksiidi (SO2) heitkogustest, 49,6 protsenti lämmastikoksiidide (NOx) heitkogustest ja  83,4 protsenti eriti peenete osakeste (PM2,5).

Eesti energiaressurssidest moodustavad omakorda 85 protsenti kohalike kütuse osakaal, millest põlevkivi osakaal on suurim – ligikaudu 69 protsenti. Põhiline osa elektrienergiast toodetakse Eestist ju teatavasti põlevkivist. Taastuvate energiaallikate osakaal moodustab Eestis 15,3 protsenti.

Uuringust selgub ka, et suured põletusseadmed on peamised SO2 ja NOx heitkoguste allikad energeetika valdkonnas, moodustades vastavalt 63 protsenti vääveldioksiidi ja 42 protsenti lämmastikoksiidide heitkogustest.

Suur osa nende saasteainete heitkogustest eraldub just põlevkivi elektrijaamadest. Siit üldine järeldus: suurimad Eesti välisõhu saastajad on meie põlevkivi elektrijaamad.

Riigil on siiski plaan olukorda muuta ning peamisteks retseptideks on tuule- ja biomassienergia, põlevkivi osakaalu vähendamine elektritootmises ning uuem ja parem põlevkivi kasutamise tehnoloogia - näiteks uues Auvere elektrijaamas on võimalik lisaks põlevkivile kasutada kuni 50 protsendi ulatuses biomassi, kuni 20 protsendi ulatuses turvast ja kuni 10 protsendi ulatuses põlevkivigaasi, mis võimaldab oluliselt vähendada saasteainete heitkogused.

Lisaks muidugi põlevkiviõli tootmine - selle kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suures mahus vedelkütuse, maagaasi või muude toodete asendajaid.

Eesti tahab kliimapoliitika suuniste jälgimisel 2050. aastaks vähendada NOx heitkogused 51%, SO2 heitkogused 62%, LOÜ heitkogused 75% võrreldes aastaga 2013.

Keskkonnaminister Siim Kiisler oma tänases õhusaastealases kommentaaris sõna «põlevkivi» millegipärast ei maininud.   

Küll aga rääkis ta sellest, et igaüks meist saab olukorra parandamiseks nii mõndagi ära teha, näiteks «põletades koduahjus vaid puhast kuiva puitu või kevadist suurpuhastust tehes viia äraviskamisele minevad asjad nende lõkkes põletamise asemel vastavasse konteinerisse või jäätmejaama».

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles