Eesti valitsussektor kukkus euroala suurimasse miinusesse

Eurod.

FOTO: Dmitri Kotjuh / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Euroopa Komisjoni värskelt valminud kevadprognoosi kohaselt on Eesti eelarve tasakaalust väljas planeeritust enam ja nii kipub see jääma ka edaspidi, uus rahandusminister Martin Helme lubab oma positsiooni välja öelda järgmisel nädalal.

Eesti mullune riigieelarve oli esimene, mis koostati aasta varem täiendatud riigieelarve seaduse järgi ja mille kohaselt võib kavandada ka valitsussektori struktuurset puudujääk ulatuda 0,5 protsendini SKTst, kui varem on kogutud sama suur ülejääk.

Primaartasakaalu arvestuses, jättes intressikulud kõrvale, oli Eesti struktuurne eelarvepositsioon eelmisel aastal aga kogu euroalas kaugelt kõige suuremas puudujäägis: Eestil -2,1%, Euroalal keskmiselt +1,2% ja Kreekas näiteks +8,3%.

Sama on oodata prognoosi kohaselt aga ka järgnevatel aastatel: struktuurne defitsiit jääb ligi 2 protsendi juurde ja nominaalne sel aastal 0,3 protsendini SKTst ja järgmisel aastal on see juba 0,5 protsenti SKTst. Möödunud aasta riigieelarve nominaalne puudujääk oli 0,6 protsenti.

Veel sügisel ootas komisjon, et aastatel 2018–2020 on Eesti eelarve tulud suuremad kui kulud ehk ollakse nominaalses ülejäägis. Praeguse prognoosi järgi jääb Eesti rahandus ootamatult puudujääki kõigil neil aastatel. Samal ajal läheb Eesti majandusel hästi – majanduse, tööhõive ja palga kasv on olnud kiire ning tööpuudus väike.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi sõnul peaksid head ajad majanduses tavaolukorras parandama ka riigi rahanduslikku seisu. Eestis ei ole lastud aga sellel sündida, riik kulutab märksa rohkem, kui tulusid laekub.

«Juba sügisel oli komisjoni analüütikute hinnang Eesti struktuursele tasakaalule piisavalt kriitiline. Eestil soovitati olla valmis eelarvekulusid kärpima juba 2019. aastal, et mitte rikkuda kokkulepitud reegleid. Viimase prognoosi järgi on pilt tunduvalt halvenenud ja Eesti rahanduse seis on struktuurse tasakaalu järgi hinnatuna euroala nelja kehvema hulgas,» rääkis Ansip Postimehele.

Järsk allakäik on toimunud tema sõnul 2017. aastast alates. «Eelmise koalitsiooni poolt 2017. aastal sisseviidud muudatused riigieelarve baasseadusesse maksavad nüüd kurjalt kätte. Tänu sellele sai võimalikuks, et eelmiste valitsuste ajal tekkinud nn kumulatiivse ülejäägi arvelt lasti eelarve suurde defitsiiti ja seda hoolimata majanduse kõrgkonjunktuurist,» tõdes ta.

Ansip märkis, et uus rahandusminister Martin Helme lubas loobuda tasakaalus eelarvest ja headel aegadel halvemateks aegadeks reservide kogumisest.

«Paraku pole tal enam suurt millestki loobuda, see on tehtud juba Jüri Ratase eelmise valitsuse poolt. Kurb,» lisas Ansip.

Palusime jätkuvale eelarvedefitsiidile kommentaari ka täna Brüsselis teiste riikide ametivendadega eeltoodud kevadprognoosi arutavalt rahandusministrit Martin Helmelt.

Helme kommentaar on järgmine: «Arutame valitsuses järgmisel nädalal põhjalikumalt riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve sisu. Sellega anname rahalise sisu uue valitsuse plaanidele ja paneme täpsemalt paika, millele soovime järgmise nelja aasta jooksul keskenduda. Muu hulgas räägime läbi, milline peaks olema valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2020–2023 ja milliste meetmetega selle saavutame. Minu eesmärk on, et riik toimiks tõhusalt ning kasutaks maksumaksja raha just seal, kus seda tarvis on, arvestades riigi rahalisi võimalusi. Samuti tuleks kindlasti ohjeldada piirikaubandust ja rahastada olulisi infrastruktuuriprojekte.»

Tagasi üles