Jaak Aab: viin riigiametite ühendamise plaani valitsusse augustis

Riigihalduse minister Jaak Aab.

FOTO: Mihkel Maripuu

Augusti alguseks valmib riigiametite ühendamiste koonddokument, mille viin samal kuul valitsusse arutamiseks, kirjutab Jaab Aab kommentaariks Postimehe artiklile «Kirjavahetus viitab: Eestit ootab ees massiline ametite ühendamine».

Eesti on toimiv demokraatlik riik. Oleme oma riiki taasiseseisvumise järgselt hoolega arendanud ja edendanud ning meil on palju, mille üle täna uhke olla. Nende aastate jooksul on aga maailm meie ümber muutunud ning uutes oludes hakkamasaamiseks peame ka oma riigi toimimise ja pidamise suutlikkuse pikas perspektiivis üle vaatama.

Praegune riigipidamise süsteem on ajale jalgu jäänud ja vajab uuendamist. Aga kust otsast alustada, mida ja kuidas muuta? Esmalt on vaja selget ettekujutust, kuhu me tahame jõuda, seejärel on vaja plaani, mille järgi liikuda. Suurimaks väljakutseks on, kuidas suuta väheneva rahvastiku kontekstis riiki tervikuna ülal pidada ja kuidas moderniseerida riigivalitsemist, et see oleks jätkusuutlik.

Riigireformist on viimaste aastate jooksul palju räägitud ja kirjutatud. Positiivne on, et mitmed riigireformi tegevused on juba käima lükatud ja nende tegevustega jätkamine on tänase valitsuskoalitsiooni jaoks üheks poliitiliseks prioriteediks.

Arvestades riigi demograafilist trendi ning piiratud ressursse, peame leidma üha nutikamaid ja efektiivsemaid lahendusi riigiaparaadi tööks ning ülevalhoidmiseks. Riigi tegevus peab olema suunatud eesmärgile, et ühiskond tervikuna areneks ja tootlikkus kasvaks. Valitsussektor saab seda toetada oma efektiivse tegutsemisega.

Asutuste ühendamisel on erinevaid eesmärke ja kasutegureid. Esiteks on eesmärgiks parendada pakutava avaliku teenuse kvaliteeti. Muutes selleks protsesse efektiivsemaks, vähendades asutuste vahelist tegevuste killustatust ja dubleerimist teenuse osutamisel. Samuti soovitakse arendada klienditeeninduse kvaliteeti. Muuta teenust kliendile mugavamaks, ühtlustades pakutava teenuse kvaliteeti regiooniti, osutades sama kulu eest rohkem teenuseid ja parendades erinevate osapoolte vahelisi koostöövõimalusi.

Miks on riigiasutuste ühendamine kasulik?

Kliendi vaatest riigiasutustega suhtlemise lihtsustamiseks on juba täna töös erinevad projektid. Näiteks riigimajade loomine, sündmusteenuste projekt ning andmete ühekordse esitamise põhimõtte rakendamine. Riik töötab igapäevaselt selle nimel, et leida võimalusi kodanike ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks riigiasutustega suhtlemisel nii füüsilises kui ka e-keskkonnas. Ühendametite loomine suurendab riigiasutuste vahelise sünergia loomise võimalust ning kodaniku jaoks parimate võimalike lahenduste väljatöötamist. Kõik nimetatud algatused ja projektid seavad eesmärgiks vähendada kodaniku pendeldamist erinevate riigiasutuste vahel sarnase probleemi lahendamiseks.

Teiseks on ühendamiste eesmärk saavutada suurema eelarve, paindlikuma ressursikasutuse, juhtide ja juhtimistasandite vähendamise ning halduskulude kokkuhoiu kaudu asutuse ressursitõhusam juhtimine. Tööjõu- ja majandamiskulusid on võimalik ühendametites vähendada ametikohtade optimeerimise, tugitegevuste konsolideerimise, tööprotsesside parendamise ja digitaliseerimise, varade optimeerimise, juhtimistasandite vähendamise, bürokraatia vähendamise ja investeeringute korralduse korrastamise kaudu. Samal ajal on võimalik ühtlustada ühendametites riigitöötajate palgatasemeid ning vähendada palkade erisusi erinevate spetsialistide seas. Suurema ameti juhtimine lisab ressursikasutusele paindlikkust, sest suureneb võimalus suunata vajadusel sisulise kompetentsiga ressurssi ajutiselt mõnda probleemsesse või suuremat tähelepanu nõudvasse valdkonda. Suuremas organisatsioonis on õigustatud ka näiteks eraldiseisva arendusüksuse või personalijuhi ametikoha loomine, mis võimaldab muuta tööprotsesse efektiivsemaks ning seeläbi vabastada ressurssi lisanduvate ülesannete täitmiseks.

Asutuste ühendamistega kaasnevad positiivsed mõjud ka laiemalt. Näiteks kujuneb ministeeriumile poliitika rakendamiseks ühtne ja mõjukas mõttekaaslane. Juhtimise seisukohast on võimalik tulemusvaldkondi ühendametite kaudu juhtida terviklikumalt, mis omakorda tagab tõhusamate ja mõjusamate poliitikate elluviimise.

Kuidas plaaniga edasi minnakse?

Soovime uuel Euroopa Liidu rahastamisperioodil vaadelda siseriiklikke ja Euroopa rahalisi vahendeid ühisena. Eesmärgiks on, et struktuurvahendite rakendamine muutuks efektiivsemaks.

Jätkame riigimajade projekti elluviimisega – loodavates riigimajades on olemas kaugtöö kohad, mida saavad kasutada kõik riigiasutused.  Riigiasutustes on tööl järjest rohkem inimesi, kes soovivad elada väljaspool suuri linnu ja teha kaugtööd, mida võimaldab ka tänapäeva tehnoloogia.

Samuti on Üle-eestilise riigitöötajate regioonidesse värbamise põhieesmärgiks riigipalgaliste töökohtade rakendamine väljaspool Tallinna. Juba täna on mitmeid riigiasutusi, kes värbavad aktiivselt inimesi väljaspool Tallinna, kuid soovime juurutada põhimõtet riigiasutuste lõikes veelgi enam, et saavutada regionaalselt suurem mõju. Peamine idee seisneb selles, et riigipalgaliste töökohtade värbamisel soodustada asukoha neutraalset värbamist positsioonidele, kus tööülesanded ja töökoha profiil seda võimaldavad.  Värbamisel oleks oodatud tööle kandideerija ettepanekud regioonide eelistuste kohta ning töötegemise asukoht lepitakse kokku koostöös vastavalt asutuste kinnisvara võimalustele. Üle-eestiliselt paindliku värbamise temaatikat arutame valitsuskabinetis augustis.

Praegu ei saa veel öelda, milliseid riigiametid kokku pannakse. Olen selle kuu jooksul kohtunud ministrite ja ministeeriumite kantsleritega, kes on samuti ühendamistesse positiivselt suhtunud. Augusti alguseks valmib ühendamiste koonddokument, mille viin samal kuul valitsusse arutamiseks. Seejärel koostatakse konkreetne graafik, millal toimuvad ettevalmistustööd ja millal toimub igas valdkonnas lõplik asutuste konsolideerimine.

Tagasi üles