Kas Eesti laseb ajaloolisel Keri tuletornil laguneda?

Keri saar ja selle lagunev ajalooline tuletorn

FOTO: Siim West

Läänemere ühe esimese majaka kandjaks olev 300-aastane Keri tuletorn laguneb suure hooga, ent  valitsus pole leidnud raha isegi selle rekonstrueerimisprojekti tellimiseks.

Peeter I korraldusel aastal 1719 Eesti ühele põhjapoolsemale ja vaid kolme hektarise pindalaga Keri saarele rajatud esimene tuletorn täidab oma meremärgi ülesannet siiamaani. Päikesepatareide ja akude abil juhib plinkiv majakas jätkuvalt teed 11 meremiili raadiuses asuvatele merealustele.

Keri tuletorn Mellini 1798. aasta kaardil.

FOTO: etts.ee

Aastal 1858 oma praeguse uhke kuju saanud ainulaadse tuletorni hoone seisukord halveneb aga juba aastakümneid suure hooga ning Eesti valitsuse rahakott pole seni avanenud selle peatamiseks.

Esimene suurem varing leidis aset juba 1990. aastal, mil alla sadas torni põhjasein. Kuus aastat hiljem tõmmati edasiste varingute peatamiseks seinale raudvitsad peale ja see on ka suures osas kõik, mis seni selle muinsuskaitse all oleva ehitise päästmiseks on riigi vahendite abil tehtud. Aasta-aastalt lisanduvad aga uued praod ja nii tuli torni sissepääs külastajatele paari aasta eest lõplikult keelata.

Keri tuletorn

FOTO: Kaupo Kalda / kaupokalda.com

Tuletorni heaolu eest on pandud vastutama Veeteede Amet, kes on aga sunnitud tõdema, et kuigi selle unikaalse ehitise kordategemise kindel soov on olemas, siis üldisest tuletornide korrashoiu eelarvest Keri tuletorni renoveerimiseks ei jätku. Vaja on eraldi rahastust riigieelarvest.

Viimane näide.  Selle aasta esimeses pooles esitas Veeteede Amet täiendava rahastustaotluse torni muinsuskaitse eritingimuste tellimiseks, tehnilise ekspertiisi läbiviimiseks ja rekonstrueerimisprojekti tellimiseks.

«Need oleksid esimesed vajalikud sammud torni rekonstrueerimisel,» räägib Veeteede Ameti välissuhete juht Tarmo Ots. Paraku lükkas valitsus selle ettepaneku sahtlisse - 2019. aastal riigil rahalised võimalused nende tööde läbiviimiseks puuduvad.

Amet ei jäta aga jonni ja nüüd töötatakse selle nimel, et leida rahastust 2020. aastaks. Selle edukus sõltub aga taas riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessist. «Keri tuletorn on taotlusele lisatud tuletornide nimekirjas esikohal,» lubab amet.

Ots märkis, et Keri tuletorni navigatsioonituld hooldamas käinud inimeste sõnul läheb torni seisukord pidevalt halvemaks ning see on muutunud varisemisohtlikuks. «Võrreldes eelneva aastaga on seina praod suuremaks läinud. Selle tõttu palume jätkuvalt ohutuse tagamiseks kõikidel Keri saare külastajatel vaadelda ajaloolist tuletorni distantsilt,»  ütles ta.

Valitsus eraldas kõigi Eesti tuletornide renoveerimiseks möödunud aastal erandkorras seoses riigi 100. juubeliga kokku vaid 1,5 miljonit eurot ning sellest ei jõudnud Keri majaka tarvis sentigi. Tegelikult tuli summa väiksuse tõttu edasi lükata ka mitme teise tuletorni seisukorra parandamine. Eraldatud vahenditega rekonstrueeriti vaid Kihnu tuletorn ja algas Vilsandi tuletorni rekonstrueerimine.

Saarevaht: puud kasvavad vahelagedest läbi

Keril vabatahtliku saarevahi ametit pidav ja tuletorni taastamise eest seisva MTÜ Keri Selts üks liikmeid Mari Pent tõdeb, et seni on kõiki töid saarel ainult heade inimeste abiga tehtud, kes on rahaliselt aidanud ja talgutel abiks olnud.

Keri tuletorn ja vabatahtlikud

FOTO: Siim West

MTÜ on viimastel aastatel edukalt saarel olevaid hooneid remontinud ja korrastanud. «Aastal 2017 sai tuletorni kõrvalhoonele uus katus peale, see oli väga halvas seisus. Kuna kõrvalhoone on tuletorniga ühendatud, siis loodame, et sellega sai ka torni varisemist edasi lükatud. Vahelaed olid enamik sissevarisenud ja puud kasvasid sealt välja,» rääkis Pent.

Sel aastal on MTÜl käsil puukuuri värskendus. Kogu materjali annetas neile ettevõte Combimill Sakala.

KOMMENTAAR

MKMi merendustalituse peaspetsialist Reet Laos

2018. aastal eraldas Vabariigi Valitsus tuletornide renoveerimiseks täiendavad 1,5 miljonit eurot, millega plaaniti renoveerida kuus tuletorni. Renoveerimise prioriteetsuse määras Veeteede Amet. Paraku jäi Keri tuletorn sellest renoveerimiskavast vahendite piiratuse tõttu välja.

Renoveerimistööde korraldamise käigus selgus, et eraldatud summast ei olnud võimalik ka planeeritud mahus tuletorne renoveerida ja osaliselt on tööde tellimine edasi lükkunud.

Käesoleval aastal puuduvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves vastavad vabad vahendid, ent Veeteede Amet on riigieelarve protsessi raames esitanud täiendava rahastustaotluse, mille edukus sõltub riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessist.

FAKTE

  • 1906–1912 kasutati esimest korda maailmas kohalikku maagaasi tuletornis valguse tekitamiseks.
  • Keri tuletorn võeti mälestisena arvele 1997. aastal
  • Tuletorni kõrgus maapinnast on 31 meetrit
  • Esimest samba sarnast meremärki Keri saarel võib oletada Petter Gedda 1695. aasta merekaardil.
Tagasi üles