Hakkabki juhtuma: poliitilises tõmbetuules pensionifondid sulgevad tengelpunga

Rahakott.

FOTO: pixabay.com

Valitsuse plaanid lubada rahval pensionifondidest raha välja võtta ei ole seni veel nende investeerimisjulgust lõplikult hävitanud, kuid rahakotisuu tõmmatakse koomale.

Baltcap teatas äsja, et asutas uue fondi, millesse on investeerinud ka kahe Eesti panga pensionifondid. Tegemist on väljaostudele fokuseeritud erakapitalifondiga, millel nimeks BaltCap Private Equity Fund III (BPEF III)  ja mille esmane kogumaht on 126 miljonit eurot.

Fondi investorite hulka kuuluvad esmalt Euroopa Investeerimisfond (EIF), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja Põhjamaade Keskkonnafinantseerimise Korporatsioon (NEFCO).

Teisalt aga ka LHV pensionifondid, SEB pensionifondid Eestis, Lätis ja Leedus, fondi-fonde haldav eQ Asset Management ja ka perefondid.

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev märkis aga teates, et SEB pensionifondid näevad börsivälistes ettevõtetes küll head kasvupotentsiaali, kuid rahakotisuu tuli koomale tõmmata.

«Pidime esialgu kavandatud investeeringu suurust vähendama, sest poliitilised tõmbetuuled ja teadmatus pensioniraha väljamaksmise reformi ümber sunnivad fonde piirama vähem likviidsete investeeringute osakaalu,» sõnas Võrklaev.

Uue fondi eesmärk on teha 8–10 platvormiinvesteeringut Baltikumi ja Põhjamaade ettevõtetesse. Ühe investeeringu koguväärtus on planeeritud  vahemikku 10–50 miljonit eurot, fondi tehtav omakapitali investeering  vahemikku 10–20 miljonit eurot.

Baltcap teatas, et uus fond teeb omakapitali investeeringuid «küpsetesse innovaatilistesse  ettevõtetesse, et suunata neid kiirele kasvule». BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar rõhutas, et lisaks Baltikumile keskendub uus fond ka Soome ja Rootsi ettevõtetele, mis on seotud Baltikumiga.

Kahekümne aasta eest nüüdseks Baltikumi suurima erakapitali investeerimisfirma BaltCap asutanud Kristjan Kalda on Postimehele öelnud, et pensionireformi tegijatel puudub teadmistepõhine toetuspind ning plaanitavad muudatused külvavad juba praegu ebakindlust ja tekitavad kahju.

«Rahaliselt ei ole pensionifondide roll meile kuigivõrd suur, küll aga on nad sisuliselt fundamentaalse tähtsusega. Alati küsitakse meilt esimesena seda, kas kohalikud ka investeerivad. Juba igasugune risk likviidsusele tähendab seda, et hoitakse suuremaid likviidsuspuhvreid. Piisab reformi plaanimisest tekkinud ebakindlusest, kui pikaajalised investeeringud on esimesed, mis kannatavad,» sõnas ta.

Tagasi üles