Telefoniarvustus: OnePlus 7T – osta või mitte?
7. oktoober 2019, 15:13
- + Lahe värvivalik ja disainielemendid
- + Kiire protsessor ja väga sujuv lameekraan
- - Teeb keskpärase teravusega fotosid
- - Pole veelkindla korpusega ning on raskevõitu
«Me ei näe ühtegi head põhjust, miks peaksime oma senise mobiili just selle seadme vastu välja vahetama» – selline oli minu ja mu kolleegi lühikokkuvõte seadmest, mida me teineteise järel paar päeva proovisime ja mille põhiomadusi ma nüüd edasi proovin anda. See on ühtlasi kardinaalselt erinev arvamus maailmameedia omast.
Selle seadme tootjaks on Hiina mobiilitootja OnePlus, kes soovis alguses erineda kõigist teistest selle poolest, et ei kulutanud pea sentigi turundusele ja kelle seadmeid sai osta vaid veebipoest, saavutades nii kokkuvõttes seadmete madalama hinna.
Tänaseks on see erinevus kadunud: Eestiski on palgatud lausa PR-agentuur (Alfa-Omega) ning püsti pandud füüsiline müük mobiilioperaatorite (Telia ja Elisa) juures. Vaikselt liiguvad ülespoole ka hinnad.
Aga asume seadme omaduste juurde. Mudel OnePlus 7T – lühidalt on see väga laheda väljanägemise ja kiire protsessoriga seade, mis teeb aga keskpäraseid fotosid, on raskevõitu ning mitteveekindla korpusega.
Alustame sümpaatsest. Kahtlemata käib sellele poolele seadme välimus. Liustikusinine matt korpusetoon peaks näiteks eestlastele vägagi omane tunduma. Lisaks võimas ringikujuline kaamerakomplekt tagaküljel ning mängude mängimiseks vägagi mõnus lame ja pika (6,55 tolli) diagonaaliga ekraan.
Lahe on jätkuvalt see, et helisemise, vibreerimise ja vaigistamise vahel valimiseks on mobiili paremal küljel füüsiline nupp. Muus osas välimuselt mobiil nagu mobiil ikka. Kõik nupud asuvad intuitiivselt õigetes kohtades, nurgad on kergelt ümarad. Ainus häda on kaamerakapsliga: kuna see ulatub mõnevõrra korpuse tasapinnalt välja, siis kipub seade laual veidi loksuma, kui sellel tippida.
Teiseks tugevuseks tuleb kindlasti pidada oma hinnaklassi kohta väga häid mälu-, protsessori- ja ekraanigraafika näitajaid. Snapdragon 855+ protsessor, 90-hertsine Fluid AMOLEDi ekraan (pikslitihedus 402 ppi on väga okei – täpselt nagu Samsung Note 10 näiteks), 8GB RAM ja 128 HB ROM – kogu see kupatus paneb äpivaated vägagi sujuvalt jooksma.
Vähemalt sama hästi kui tuhandeeurostel Samsungidel, Huaweidel ja iPhone’idel. Liiatigi on tarkvaraplatvormiks uusim Android 10, mida pole praeguseks peal veel ühelgi konkurendil.
Mulle meeldis ka see, et – kuigi helitugevuselt veidi ühte kõlarisse kaldu – on OnePlus teinud seadmele kaks kõlarit ja nii on võimalik mängides ja filmi vaadates stereot nautida.
Aku on mahutavusega 3800 mAH ja peab vastu tublisti üle ööpäeva, kui mitte kaks. Varustatud on see kiirlaadijaga, kuid seadmel on puudu juhtmevaba laadimise funktsionaalsus.
Üliväga meeldib mulle ka esiekraani sisse integreeritud sõrmejäljelugeja kiirus ekraani vabastamisel, Samsungile teeb kindlasti silmad ette.
Aga vaatamata neile tipptasemel näitajatele ma ikkagi ei osta seda mobiili. Sest on olulisi nõrkusi, nii minu kui ka, ma eeldan, paljude teiste jaoks.
Esiteks ei meeldi mulle kaamera. Õigemini, kolme objektiiviga kaamera endaga on lood hästi. Põhikaameraks on mobiilil koguni 48-megapiksline Sony IMX586 kaamera ½-tollise pildisensori, 7P läätse, f/1,6 ava ning optilise pildistabilisaatoriga. Seda täiendavad 16MP ülilainurkkaamera ja 12 MP telefoto kaamera.
Aga nagu praktika näitab, siis megapikslite kogus ei loe absoluutselt mitte midagi. Eelnimetatud Note 10 (mis on praegu maailma üks parimaid mobiile üldse ja maksab 900 eurot) kaamera on näiteks kolm korda väiksema megapikslite arvuga (16MP), aga teeb sellele vaatamata üliteravaid, ausate värvidega ja moonutamata vormidega fotosid öösel ja päeval.
Oluline pole pikslite arv, vaid tarkvara, mis kaameraaugust laekuva valguse pildiks vormib. Ja see tarkvara ei tee minu hinnangul head tööd – tõsi, värvidega kohati teeb, aga teravusega sugugi mitte.
Kõige halvemad tulemused andis kaamera kunstvalguse käes pildistades.
Estonia kontserdisaal sai selle tulemusel näiteks määrdunud lae, milles esmapilgul lühtrid kuidagi viltu:
Ja suurepäraselt musitseeriva Väike-Maarja puhkpilliorkestri liikmed on ikka väga uduste ja maskides nägudega:
Mõnevõrra paremad on lood sajakonna meetri kauguselt pildistatud puude sügisvärvidega:
Jahid meresadamas läksid aga jälle oma teravusega käest ära:
Ühesõnaga: tipptasemel teravusega fotosid ärge sellelt seadmelt oodake. Minu jaoks on see paraku määrav teadmine mobiili ostmisel. Lisaks ei tee see kaamera fotosid tavapärase 16:9 suhtega, vaid valikus on ruut, 4:3 ja 21:9.
Teiseks ei meeldi mulle seda seadet käes hoida. Disaini mõttes meeldib, aga praktilise poole pealt mitte. Kaalub see mobiil koguni 190 grammi, mis on tublisti üle keskmise. Kuna samal ajal on see libe nagu lutsukivi, siis avastasin end mitu korda tundelt, et nüüd on seade läinud – puruks kukkunud. Ka taskusse oleks palju mõnusam pista paarkümmend grammi kergemat telefoni.
Kolmandaks ei meeldi mulle teadmine, et sellel mobiilil puudub igasugune IP. Ehk vee- ja tolmukindlusest rääkida ei saa ja ma tõesti ei viitsi nii elementaarse asja pärast hakata muretsema.
OnePlus pole siiamaani öelnud, kui palju see mobiil Eestis maksma hakkab. Aga võib eeldada, et 500 kuni 600 euro vahel.
Kokkuvõte. Päris hea seade neile, kes hindavad disaini, mänge, multimeediat ja toimimise kiirust. Kehv valik neile, kes tahavad mobiiliga teha häid fotosid ja seda ka vihmase ilmaga. Kindel soovitus on: «ära osta» juhul, kui see peaks maksma üle 500 euro.