Sisuturundus
Uuring: küberturvalisus ei paku huvi ja sellest ei saada aru
Samsungi ja küberjulgeoleku ettevõtte CybExer Technologies tellitud uuringust selgub, et kõigest viiendik Eesti inimestest on lugenud või näinud mingit küberturvalisusest rääkivat artiklit ning ka siis ei tegutseta sealsete nõuannete järgi, kuna neist ei saada lihtsalt aru.
„Uurisime, kui aktiivselt inimesed ise küberturvalisuse teemade vastu huvi tunnevad ja mis on selles osas takistused. Teadsime, et ega inimeste enda entusiasm teema vastu pole eriti suur ja seepärast ongi oluline sihtgrupini selle infoga jõuda ja tootjate poolt ise juba seadmetesse ehitatud lahendusi pakkuda, aga me ei osanud arvata, et inimeste huvi teema vastu nii leige on,“ kommenteeris Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma lisades, et see on just üks põhjus, miks Samsung ise järjest parandab oma seadmete turvavõimekusi, mille kasutamiseks ei pea inimene lisavaeva nägema. Nagu näiteks Knox turvakaust või see, kuidas viimases Note10 mobiili puhul on näpujäljelugeja viidud ekraani alla.
Uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt vastas 42 protsenti Eesti inimestest, et on mingi hetkel ise otsinud informatsiooni küberturvalisuse teemadel, kuid samas kõigest 20 protsenti nentis, et on viimase kuue kuu jooksul mõnda teemakohast artiklit näinud, videot vaadanud või raadiosaadet kuulanud. 51 protsenti vastas, et ei olnud digiturvalisuse teemadega üldse kokku puutunud ning ülejäänud lihtsalt ei mäletanud, et oleks seda viimase kuue kuu jooksul teinud.
„Positiivne on iseenesest see, et 79 protsenti vastanutest märkis, et on üritanud mõnda artiklitest loetud või kuuldud digiturvalisuse nõuannet ka järgida ning 8 protsenti väitis, et on üritanud lausa kõikide soovituste järgi käituda,“ lausus Aasma.
„Uurisime aga ka põhjusi, et mis takistab saadud nõuannete kasutusele võtmist ja selgus, et tervelt 37 protsenti ei mõistnud, mis kasu nad sellest saavad ning 34 protsenti ei saanud aru, mida nad täpsemalt ikkagi tegema peaksid. Lisa põhjustena toodi välja veel ajapuudust ja sellega kaasnevaid võimalikke kulusid,“ kommenteeris Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht. „See näitab selgelt, et peame veelgi rohkem panustama teavitustöösse, miks küberturvalisus ja küberhügieen on nii olulised.“
„Eriti seepärast, et liigume kogu oma eluga ju üha rohkem digimaailma ja oleme sellega järjest tihedamalt seotud. Küberturvalisus pole enam ammu mingi kõrvaline teema, millega tegelevad ainult IT-mehed ja tehnikud. Seda eriti Eestis, kus e-maailm on kõigega niivõrd läbi põimitud. Kõige rohkem tuleb teadlikust tõsta pigem vanemaealiste seas, sest paljud pole digimaailma arengutega väga kaasa läinud. Selles mõttes on noorte olukord parem, sest nemad on nutitelefonide ja digisuhtlusega juba üles kasvanud. Kuigi ka noorte puhul ei tohi kõiki teadmisi eeldada. Seda on tõestanud näiteks Samsungi poolt sellel sügisel ellu kutsutud õppeprogramm Õpilaste Digitaalne IQ ja sellega kaasas käiv võistlus Netikett, mille käigus on näiteks selgunud, et kuigi noortel on olemas paljud n-ö käsitööoskused digimaailmas liikumiseks, siis paljusid ohtusid ei suuda ka nemad veel üldse endale teadvustada.“
Samsungi ja CybExeri tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringus osales Eestis 1021 18-64 aastast inimest. Uuring viidi läbi vahemikus 30.08 – 03.09.2019. Osalejatest 51% olid mehed, 49% naised ning 69% olid rahvuselt eestlased ja 31% muust rahvusest.