FOTO: Illustratsioon: shutterstock.com

Läinud aastal leidsid maailmas aset suured andmelekked, mis osaliselt puudutasid ka väga tuntud ettevõtteid ning asutusi, kirjutab Digitark.

Andmelekked puudutasid otseselt ka mitmeid tehnoloogiamaailma vägevaid tegijaid, mis näitab, et selle riski eest pole lõpuni kaitstud keegi. Näiteks kirjutas helpnetsecurity.com juba eelmise aasta novembris, et aasta esimese üheksa kuuga toimus üle maailma ligemale 5200 tõsisemat andmeleket, mille käigus sai avalikuks üle 7,9 miljardi kirje. Seda on kolmandiku võrra enam kui aasta varem.

2019. aasta suurematest andmelekke juhtumitest saab välja tuua Facebooki/Instagrami, Capital One’i, Rootsi meditsiinikeskuse, Adobe ja Venemaa maksuameti lekked, mille käigus levisid internetiavarustesse kokku sajad miljonid kasutajate andmed.

Telia Eesti küberturbe valdkonna juhi Aigar Käisi sõnul sõltub see, kuidas saab lekkinud andmeid inimeste vastu ära kasutada, juba lekkinud andmete iseloomust.

„Kõik oleneb sellest, mis tüüpi lekkega oli tegu ning kas lekkisid isiku personaalsed andmed, krediitkaardi andmed, kasutajakonto andmed, finantsandmed, terviseandmed või hoopis ettevõttega seotud andmed. Pea kõigi küberturbejuhtumite taga on rahalised põhjused, vahel ka personaalsed või poliitilised eesmärgid,“ sõnas Käis.

Loe Digitargast, kuidas kurikaelad saavad lekkinud andmeid kasutada.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!