Iga viiendat tööle kandideerijat ei kutsuta vestlusele sotsiaalvõrgustiku teabe pärast

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebook
Facebook Foto: Elmo Riig / Sakala

In Nomine konsultant Heikki Sal-Salleri sõnul on tõsiasi, et Eestis ei kutsuta iga viiendat kandideerijat töövestlusele suhtlusvõrgustikes avaldatud teabe pärast ja see on selge näide sellest, millises digitaalses tegelikkuses me praegu elame.


Nüüdseks juba ligi 900 miljoni kasutajaga Facebook on jäädavalt muutnud seda, kuidas inimesed suhtlevad ja enda kohta informatsiooni jagavad. Võib omamoodi inimlikuks huviks pidada, et uuritakse ka oma töökaaslaste, äripartnerite ja naabrite kohta, kas ja mida nemad enda kohta sotsiaalvõrgustikes avaldavad. Iseasi on see, kui sügavale minna nende inimeste kohta uurimisega, kes selleks pole luba andnud.

Ülemaailmse suhtekorraldusettevõtete võrgustiku Euro¬com Worldwide, kommunikatsiooniettevõtte In Nomine ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu uuringust selgub, et 20 protsenti tehnoloogiaettevõtete juhtidest on inimesi töövestlusele kutsumata jätnud, tuginedes nende sotsiaalmeedia profiilile.

Varasematest uuringutest on selgunud, et ligi 40 protsenti vastanud ettevõtetest kontrollib tööle kandideerija tausta suhtlusvõrgustikes, kuid see on esimene tõend selle kohta, et kandideerija jäetakse kõrvale just tema profiili tõttu.

«21. sajandi inimene on aru saamas, et iga tema tegu jätab digitaalse jälje, mida kustutada ei saa,» ütles Sal-Saller. Järgmistel aastatel tuleb tema sõnul paljudel meist võidelda sellega, mida me praegu erinevates suhtlusfoorumites avalikustame.

Ei maksa arvata, et tööandjad kuidagi sotsiaalmeediast ka välja tõmbuks. Vastupidi, samast uuringust selgub, et ligi pooled ettevõtted kasvatavad sel aastal sotsiaalmeediale tehtavaid kulutusi. Seega ei ole sotsiaalmeedia sugugi pelgalt «vaba aja harrastus». Üksteise tegemisi piiluvad nii tööandjad kui ka töötajad ise.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles