/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/21/16861323t1he81c.jpg)
Üks laev sõidab rahumeeli mööda jõge, nautides kauneid vaateid, samal ajal kui ümberringi möllab torm, ähvardades uppi ajada kõik, mis ette jääb. Just sellises olukorras paistab ekspertide sõnul täna olevat Euroopa, eriti oma kaitsevõimekuse arendamisel. Tallinnas toimuva konverentsi Latitude59 avasündmusel «Thinking in Billions» tõdeti veidi nukralt, et lääs ei võta Ukraina sõja õppetunde piisavalt kiiresti omaks, kuigi praegune hetk nõuab tegutsemist.
Endise Ameerika Ühendriikide Keskluureagentuuri (CIA) operatsioonide juhi James Acuna sõnul on Euroopa Liit ja lääs jätkuvalt aeglased vajalike ja valulike õppetundide omaksvõtmisel, mida kaasaegne sõjapidamine Ukrainas on õpetanud.
Vaatamata hiljutistele teadetele suurenevast rahastusest jäävad Euroopa regulatiivne raamistik ja mõtteviis endiselt maha moodsa sõja tegelikkusest. See on otsekui püüaksime digitaalajastul kasutada telegramme – info liigub liiga aeglaselt ja on ajale ammu jalgu jäänud.
Ukraina kui elav labor: investeeringud koos õppetundidega
Ukraina valitsuse loodud kaitsetehnoloogia klastri Brave1 investeerimisanalüütik Kateryna Chaikivska tutvustas tehnoloogiakonverentsil Ukraina kogemusi kaitse- ja ründetehnoloogiate arendamises.
Brave1 ühendab hetkel üle 1500 ettevõtte ühtseks innovatsiooni ökosüsteemiks, mille eesmärk on tagada Ukraina relvajõudude tehnoloogiline ülekaal vaenlase ees.
«Tänapäeva maailmas ei ole kaitsetehnoloogiasse investeerimine enam vaid tootluse küsimus – see on küsimus tehnoloogiate asjakohasusest,» rõhutas Chaikivska vajadust reaalsetes oludes oma lahendusi katsetada. Ta lisas, et Ukraina pakub investoritele haruldast võimalust: ligipääsu kiiresti arenevale keskkonnale, kus tehnoloogiaid katsetatakse ja tõestatakse reaalsetes lahinguvälja tingimustes. Need, kes kaitsetööstusesse investeerivad, ei toeta tema sõnul mitte ainult Ukraina võitu, vaid saavad varajase juurdepääsu ka igasugustele tipplahendustele, mis kujundavad ülemaailmse kaitse tulevikku.
Baltimaad tulejoonel: innovatsioonil on siin eriti kriitiline roll
Eksperdid tõdesid, et tehnoloogiline ja geopoliitiline surve on täna suurim just NATO idatiival. Jäi kõlama, et kaitseinnovatsiooni edendamine ja uute lahenduste kiire kasutuselevõtmine on Baltimaade julgeoleku jaoks väga kriitilise tähendusega. Kui ei ole masse ja ülekaalu relvastuses, siis on oluline kasutada võimalikult moodsaid ja efektiivseid lahendusi.
/nginx/o/2025/05/21/16861324t1hfcfc.jpg)
NATO DIANA regionaalne direktor Kadri Tammai rõhutas avapäeval laval, et ettevõtete valmisolekut panustada kaitsetööstusesse ei tohi alahinnata ega kasutamata jätta: «Euroopa peab kiirelt tõstma oma suutlikkust rakendada traditsioonilise võimearenduse kõrval ka uusi tehnoloogiaid, mida tsiviilsektoris juba edukalt kasutatakse. Olgu selleks nii erinevad autonoomsed sõidukid, droonid või nutikad sidelahendused.»
Kunagi varem ei ole nii paljud ettevõtted olnud valmis neid lahendusi kaitsesektorile arendama ja kohandama.
Regulatsioonid ja testimine: pudelikaelad tootjate teel
Drooni- ja muude kaitsetehnoloogiate testkeskkondade arendamisele keskendunud arutelus toodi aga välja, et uute kaitse- ja ründetehnoloogiate testimist takistab täna seadusandlus. Puudu on ka kaitse- ja ründetehnoloogia testimise keskkonnad, kuhu oma tooteid saaks minna testima erinevad eraettevõtted. See on nagu ehitaks vinget autot, kuid puuduksid teed, kus seda proovida.
Taani inseneriettevõtte Weibel Scientific omanik Thomas Øiseth Munkholm jagas kuulajatega kõrgtehnoloogiliste Doppler-radarisüsteemide arendamise kogemust ning rõhutas, et rahvusvaheline koostööd kaitsevaldkonnas vajab parandamist. Täna kasutatakse Weibel Scientificu radareid laialdaselt kaitsevaldkonnas lähimaa õhutõrjes, ballistiliste rakettide tõrjumiseks ning kriitilise taristu kaitseks.
Erakapital mängu: uus ajastu kaitseinvesteeringutes
Riskikapitalifondi Superangel riskikapitali partner Nicholas Nelson, kes keskendub kaitsetööstusele ja kahese kasutusega tehnoloogiatele, ütles, et investeerimine kaitsetehnoloogiatesse on alles kujunemisjärgus: «Oleme täna tunnistajaks kaitsetehnoloogia riskikapitali ökosüsteemi kujunemise algusele Euroopas. Euroopas on nüüd olemas rahastus, teadus- ja arendustegevuse võimekus ning vajalik talent, et luua keskkond, mis suudab arendada ja kasutusele võtta uusi kriitiliselt tähtsaid kaitsevõimekusi julgeoleku tagamiseks.»
Samas mainis ta, et aeg, mil riigid said kaitsevaldkonna arengute vastu olla pelgalt uudishimulikud, on tänaseks läbi: «Euroopa vajab, et erakapital astuks kõrvaltvaataja rollist välja ja toetaks otseselt kaitsevaldkonna esmatähtsaid ettevõtteid.»
Latitude59 avasündmus «Thinking in Billions», mis korraldati koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning NATO DIANA innovatsioonikiirendiga, tõi Tallinna kokku kaitsetööstuse eksperdid, tehnoloogiaettevõtjad ja poliitikakujundajad. Latitude59 konverents jätkub ka homme.