/nginx/o/2022/02/01/14340839t1h5277.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/09/16910653t1h1628.jpg)
Mis juhtub, kui ligi kümme tuhat tippspetsialisti, visionääri ja tehnoloogiahuvilist kogunevad ühte kohta, et arutada pilveteenuste tuleviku ehituskivide üle? Tulemuseks on omapärane ideede ja uuenduste sulatusahi, kus muidugi juba mitmendat aastat järjest sulatatakse ka tehisaru erinevate lahenduste külge.
Stockholmis toimus eelmisel nädalal järjekordne Amazoni pilveteenuste konverents AWS Summit 2025, mis mõeldud nii tööstuse liidritele, pilve-ekspertidele kui ka kõigile neile, kes tahavad otse AWS-i asjatundjatelt vastuseid oma küsimustele.
Amazon pakkus selleks üle saja sessiooni, praktikumi, klientide edulugude kuulamise ja muidki võimalusi võrgustikku laiendada kasvõi liivajoonistusi tehes või palli mängides. Lõpuks võis tunduda, et kui mingi keerulisem probleem vajab lahendamist, siis saab sellele alati AI-plaastri ehk mõne tehisarurakenduse peale panna.
AWS on teinud üsna suuri investeeringud Euroopasse, mida ühelt poolt utsitavad tagant siinsed karmid turvanõuded ja andmekaitse, mis paneb isikuandmeid töötlema Euroopas asuvas pilves. Amazon on investeerinud Euroopasse 250 miljardit eurot ja loonud siia iseseisva pilve, mis tähendab, et sellel ei ole sõltuvusi EL-i välisest taristust. Kõik AWS European Sovereign Cloudi käitamiseks vajalik asub EL-is: tehnoloogia, taristu ja juhtimine. Ainult EL-is elavad AWS-i töötajad saavad kontrollida igapäevaseid toiminguid, sealhulgas juurdepääsu andmekeskustele, tehnilist tuge ja klienditeenindust.
Lisaks on AWS juba koolitanud 31 miljonit inimest tasuta pilveteenuste alal, millest Põhjamaades üle 100 000 inimese.
/nginx/o/2025/06/09/16910655t1h8ece.jpg)
AWS-i Põhjamaade tehnoloogiadirektor Martin Elwin rõhutas, et kõik algab turvalisusest. «Me hoolitseme selle eest, et kõik alates juba ränikiipidest oleks nii turvaline, et isegi me ise ei saa ligi,» sõnas ta.
Generatiivne tehisaru tuleb, et jääda
Generatiivne tehisintellekt on üks kuumimaid teemasid praegustes pilveteenustes ja üldse tehisintellekti arengus laiemalt.
AWS-i enda AI-kiip Graviton4 ja tehisintellektifirma Anthropicu poolt pilveteenuses kasutatav Amazoni Trainium2 näitavad, et tehisintellekti arendus käib nüüd täiskäigul nii tarkvara kui riistvara poolel. Näiteid toodi ka. Firma Novo Nordisk puhul toodi avakõnes välja, kuidas pilv aitab neil ravimite jaoks vajalikke keerulisi molekule aatomi tasemel toota – midagi, mis veel hiljuti tundus ulme olevat.
Eriti põnev oli arutelu intelligentse käsuviiba (prompti) suunamise üle, mis saab aru, milline paljudest kasutatavatest AI-mudelitest (sest Amazon vahendab kõiki suurimaid, isegi Hiina DeepSeeki) vastab esitatud küsimusele kõige paremini.
/nginx/o/2025/06/09/16910665t1h273b.jpg)
Kui varem on vestlusrobotid piirdunud rohkem küsimuste-vastuste formaadiga ehk tavalise vestluse dialoogiga, siis nüüd on selle aasta suurimaks trendiks tõusmas tehisintellekti agendid, mis saavad kasutada otseandmeid ja ise nende põhjal järgmisi käike järgmiste sammudena planeerida.
See avab juba uued võimalused nii klienditeeninduses kui ka äriprotsesside automaatsel juhtimisel ning kõikvõimalikke ise tegutsevate rakenduste tegemisel turu-uuringutest tootmise juhtimiseni.
Kui «pilvine» on Eesti taevas?
AWS-i Soome ja Baltikumi tehnoloogiajuht Jarkko Hirvonen rääkis suure Amazoni kitsamatest plaanidest Baltimaades ja Eestis, kus AWS-i tuntuimateks klientideks on näiteks sellised siinsed suurtegijad nagu Bolt, Pipedrive ja Veriff.
Kuigi AWS-il ei ole Eestis tehniliste teenuste kontorit, ilmusid eelmisel aastal kõmuhõngulised uudised, nagu oleks suurfirma ka siia laienenud, avades Tallinnas kontori.
Paraku meil veel nii-öelda «operatsioone» ei tehta, IT-proffe ei palgata ning kaugel sellest, et serverikeskusi avatakse. Tallinna kontor on ainult esinduseks, kõik tehnilised vajadused kaetakse Helsingi kontorist.
Hirvonen tõi näitena esile sõidujagamisteenuse Bolt, kus on teenused AWS-i pilve migreeritud. See annab tema sõnul lootust, et ka teised Eesti ettevõtted ja institutsioonid võiksid samasuguseid samme astuda.
Pilves olemine võib olla ka oluline turvalisuse küsimus: Ukraina näiteks kolis sõjaolukorras enamuse riigi ja eluliselt oluliste ettevõtete andmetest pilveteenusesse, ehkki ametnike jaoks oli see alguses võõrastav idee.
/nginx/o/2025/06/09/16910673t1h3568.jpg)
Stockholmi piirkonna serveriteenuste laiendamine ja uute hoonekomplekside valmimine 2025. aasta keskpaigaks tagab tehnoloogiajuhi kinnitusel Baltimaade klientidele parema kättesaadavuse. Kuigi täpset uut lisanduvat serverimahtu ta veel ei avaldanud, annab mitmekorruseliste uute andmekeskuste ehitamine märku olulisest võimsuse kasvust.
Vastusena küsimusele viimase aja andmeside merekaablite purunemiste kohta Läänemeres kinnitas Hirvonen, et AWS-i võrk on ehitatud selle suhtes väga vastupidavaks: «Kõik AWS-i pilveoperatsioonid jätkusid meie klientide jaoks, seega katkemisi ega viite pikenemist märgata ei olnud,» rõhutas ta.
Tulevikuplaanides on siiski veelgi vastupidavama võrgu ehitamine ja erinevate alternatiivsete marsruutide uurimine, näiteks satelliidilinkide kasutamine, kui peaks juhtuma seniolematu olukord, kus riigi kõik välisühendused maad mööda või mere alt on katkenud.
Kohalike teenuste osas on vaja ära märkida, et kuigi AWS-i platvormil on saadaval paljud rakendused, pole kõik teenused veel eesti keele toega. Siiski pakuvad generatiivse AI tehnoloogiad ja suured keelemudelid juba tõlkimise ja transkribeerimise võimalusi sadadesse erinevatesse keeltesse, kaasa arvatud eesti keel - mõni rohkem, mõni vähem kvaliteetselt.
/nginx/o/2025/06/09/16910675t1h491b.jpg)
Küsimusele koostöö kohta Eesti ettevõtete, ülikoolide ja valitsusasutustega vastas Hirvonen, et AWS teeb pidevalt koostööd avaliku ja erasektoriga, kuid ta pole parim allikas selleks, et öelda, kas mõni koostöö Eesti teadusasutustega on hetkel käimas või mitte.
Küberturvalisus on AWS-i jaoks tähtis. «See ei ole midagi, mida me oma teenustele hiljem juurde lisaksime, vaid see on esimene asi, mida me pakume,» ütles Hirvonen. Platvormi samal (kõrgel) tasemel turvalisus on saadaval kõigile kasutajatele, alates väikestest idufirmadest esimese teenuse tellimisel kuni päris suurte globaalsete kontsernideni.
Generatiivse AI arengust rääkides rõhutas Hirvonen, et see on praegu kõige kiiremini arenev tehnoloogiavaldkond. Amazon Q on näiteks generatiivse AI-ga varustatud teenus, mis aitab ettevõtetel hõlpsamini leida infot ettevõtte sisestest süsteemidest, olgu see siis failisüsteemides, SharePointis või mujal. Andmed jäävad ettevõtte sisse, millega AI edasi toimetab.
Lisaks lihtsatele vestlusrobotitele on aga aina enam esile kerkinud «agentide süsteemid», mis saavad reaalajas ligi igasugusele kiirelt muutuvale infole ning suudavad iseseisvalt tegutseda seda infot rakendades. Üks agent võib sealjuures käivitada teise ning sündmused võivad omakorda käivitada terve agentide armee, mis asub mõnda keerulisemat ülesannet lahendama. See võib kaasa tuua näiteks paljude ettevõtete äriotsuste tegemise automatiseerimise.
See tähendab, et AI-d saab nüüd tõesti kasutada keeruliste probleemide lahendamiseks ilma suuri vigu kartmata. Amazonil olevat just välja tulnud seni suurima tüütuse - tehisaru hallutsinatsioonide ehk valefaktide kõrvaldamise süsteem, mis töötab samuti agentide sarnase lahendusega.
Pilvevärav maailma ääremaal: Kuidas satelliidid päästavad andmeid suurema katastroofi puhul?
/nginx/o/2025/06/09/16910651t1h498c.jpg)
Islandi näide
Kui riigi kriitilised süsteemid, millest sõltub nii valitsusasutuste töö kui ka igapäevane elukorraldus, satuvad ohtu, mida siis teha? Ükskõik, kas tegemist on maavärina, tormi või isegi vulkaanipurskega, on maailma ühendused haavatavad. Ka sõda võib kõik seni toiminud lahendused segi lüüa.
Islandi riik leidis siin lahenduse, mis lubab hoida andmevoolu katkematuna ka kõige ekstreemsemates tingimustes, tagades riigi elutähtsate teenuste toimimise.
Selleks kasutati Amazoni lahendust «Satellite Resiliency for AWS Outposts», mis on kui päästerõngas serverikeskustele, kui ühendused järjest üles ütlevad.
AWS Outposts sai nüüd uue tagavaraplaani. Kui maapealne võrguühendus Outposti ja selle peamise pilveteenuse pakkumise piirkonna vahel katkeb – olgu põhjuseks siis ekstreemsed ilmastikutingimused, kaabli katkemine või elektrikatkestus, siis suunatakse andmeliiklus läbi madalal orbiidil (LEO) asuva satelliidiühenduse. See tagab äritegevuse järjepidevuse ja andmete asukohanõuete täitmise (näiteks ühenduse just Euroopa serveritega).
Organisatsioonid, kus on kõrged vastupidavusvajadused või regulatiivsed nõuded, näiteks valitsusasutused ja finantsasutused, peavad saama tugineda kohalikule andmetöötlusele ja masinõppele (ML) kaugetes serverikeskkondades. Outposts pakubki just seda, ühendades kasutajad piirkonna serverikeskustega, väikese viitega ja kohaliku andmetöötlusega, täites samal ajal andmete asukoha nõudeid (näiteks, et neid ei tohi töödelda väljaspool Euroopat).
Saarel on 32 vulkaani ja Island seisab tihti silmitsi riskiga, et vulkaaniline tegevus võib häirida ühendusi Euroopaga.
Lahendus, mida haldavad AWS-i partnerid, sealhulgas Accenture, Andes, Capgemini, Deloitte, Kyndryl ja TCS, pakub nutikat võrgusuunamist, et valida optimaalne satelliidisignaali teekond, tagades võrgu kättesaadavuse. «Satellite Resiliency for AWS Outposts» toob pilveteenused seega nüüd kätte varem kättesaamatutesse piirkondadesse nagu kõrgmäestikud, kauged üksikud saared, avameri või katastroofipiirkonnad.
Tulevikuvaade: milline on tehisaru tulevik?
Tom Soderstrom, kes on AWS-i strateeg ja endine NASA tehnoloogiadirektor, pakkus Postimehe intervjuus välja sissevaate generatiivse tehisaru lähimasse tulevikku. Ta rõhutas, et tehnoloogia peaks alati lahendama äriprobleeme ja parim lähenemine on eksperimenteerimise kultuur.
Pilveteenuste suurim eelis ongi tema sõnul just «kahesuunalise uksena» töötamine – võimalus proovida uusi asju kiiresti ja lihtsalt, ilma suurte riskideta eksperimenteerides. Keegi ei pea omale laienemiseks hakkama uut serverikeskust ostma, kui pilveteenuses saab selle sõrmenipsuga ära teha.
«Suurimaks väljakutseks saab aga eristumine, kuna paljud ettevõtted hakkavad kasutama samu AI-mudeleid ja projekte.»
Generatiivne AI on selline tehnoloogia, mis haarab kogu ettevõtet, mitte ainult tehnilisi inimesi ning vajab kiiret muutumist, mille jaoks pole õnneks vaja hakata suuri iseenda tehisaru lahendusi välja arendama, kuna pilveteenuses on need kõik saadaval.
Soderstromi arvates on ainus vale otsus generatiivse AI puhul seda mitte proovida. Riskid on tema arvates väikesed, eriti kui alustada lihtsate sisemiste projektidega.
Näiteks võib alustada AI-ga sisemise toe pakkumisest või dokumentide analüüsimisest. Kõik andmed, kogu siseinfo ja dokumendid jäävad pilveteenuses ettevõttesse, kuskile ula peale rändama need ei lähe.
Järgmise paari aasta jooksul ennustab Soderstrom generatiivse AI valdkonnas suurt edasiminekut. Paljud idufirmad kasutavad pilveplatvorme, et kiiresti ja odavalt oma ideid ellu viia. Need on pisifirmad, kuid siiski suure kasvuvõimalusega.
Suurimaks väljakutseks saab tema sõnul aga eristumine, kuna paljud ettevõtted hakkavad kasutama samu AI-mudeleid ja projekte, seega konkurentsis muutub loovus oluliseks.
Vananeva elanikkonna valguses näeb Soderstrom meditsiinitehnoloogias suurt potentsiaali. AI aitab hallata implantaatide ja proteeside tootmist. Samuti luuakse digitaalseid kaksikuid ehk füüsiliste süsteemide täpseid koopiaid pilves, mis on teine suur trend. Need kaksikud (näiteks linna kolmemõõtmeline mudel) lubavad generatiivse AI abil küsida keerulisi küsimusi ja simuleerida stsenaariume, näiteks suurte tulekahjude tõenäosust või mis saab siis, kui tarneahelad katkevad.
Amazon ise kasutab AI-d ka energiatarbimise vähendamiseks ja plaanib 2030. aastaks olla «veepositiivne», tagastades rohkem puhast vett, kui tarbib. Energiatarbimise vähendamisel serverikeskustes, mis neelavad aina aplamalt ning lausa tuumajaamade kaupa elektrit, on Soderstromi sõnul oluline nii tarkvara kui riistvara arendus, mis muudavad tehisaru vähem raiskavaks.
Kvantarvutuse osas usub Soderstrom, et see muutub kasulikuks umbes viie aasta pärast mõnes kitsamas valdkonnas ja kümne aasta pärast juba laiemalt. AWS ise on juba loonud teenuse Bracket, mis lubab klientidel kvantarvutust proovida.
Geopoliitiline olukord on samuti juba oluliselt mõjutanud pilveteenuseid. Ukraina näide, kus valitsuse andmed migreeriti AWS-i pilve, näitab varuplaanide olulisust. Soderstrom näeb tulevikus üha suuremat keskendumist andmete varuallikatele, näiteks ühendustega satelliitide kaudu, mille vastu ettevõtted nüüd üha rohkem huvi tundma hakkavad.
Eesti osalejate muljed: unest ärganud e-tiiger ja uued võimalused
/nginx/o/2025/06/09/16910649t1h572a.jpg)
Meelis Prett ja Ott Salmar pilveteenuste kulude automaatse vähendamise lahenduse ettevõttest Hykell jagasid oma muljeid Stockholmi AWS Summitilt.
Nende sõnul pakkus üritus kolm olulist teadmist, mis otseselt Eestile väärtust loovad.
Esiteks, riigiettevõtete pilvetehnoloogia kasutuselevõttu on võimalik teha palju kiiremini, kui seda on seni Eestis tehtud, tuginedes just teiste riikide heale kogemustele. Vaadates lähiriikide võimekust ning teema aktuaalsust kasvõi Ukraina sõja kontekstis, on võimalik sellega äratada meie unne suikunud e-tiiger.
Läbi selle oleks võimalik kiiresti hakata oma süsteeme laiendama, mis on vajalik riigi poolt pakutavate IT-lahenduste arendamisel ja eksportimisel.
Teiseks: GenAI ehk generatiivne tehisaru ning selle kasutusele võtmine pole enam nii keeruline, kui arvatakse. Turul on ka AWS-i enda poolt pakutavaid vajalikke oskusi, mille najal võib saavutada järgmisel juba kõrgemal tasemel efektiivsust. Olgu selleks siis kas maksuameti riskianalüüsid või numbrimärkide kontrollimine. Mis paar aastat tagasi oli vaid idee tasemel, on nüüdseks juba kasutusel olevad igapäevalahendused.
Kolmandaks torkas silma AWSi huvi panustada regioonidesse, mis on huvitatud innovatsioonist. Sellest protsessist osavõtt võiks Eesti riigi ekspordivõimekust oluliselt tõsta. Tööjõud ja pilveteenuste kasutamise oskused on järjest rohkem hinnas.
Kulla otsimise asemel on väga hea alternatiiv müüa kirkasid. Seda kujutavadki endast pilveteenused, mis on igale ettevõttele ja aina enam ka riigile ellujäämiseks vajalikud.