Juba kolme nädala pärast jõustuda võiv kooseluseadus toob teatavasti abikaasa kõrvale registreeritud elukaaslase mõiste ning kuna viimase puhul ei kehti just alati ema ja isa traditsiooniline mõiste ja roll, siis tuleb Eestil ametlikus asjaajamises ema ja isa mõisted välja tõrjuda või anda neile uus ja senisest laiem tõlgendus.
Uuenduse toob kaasa kooseluseaduse säte, mille kohaselt võib kooselulepingu kehtivuse ajal registreeritud elukaaslane lapsendada teise registreeritud elukaaslase lapsi. Tagajärjeks olukord, kus lapsel võib olla kaks samast soost vanemat ning siit hädad olemasoleva asjaajamisega pihta hakkavadki.
Kõige praktilisem ja silmatorkavam probleem tekkis siseministeeriumil kõikvõimalike dokumentide taotlemise ankeetidega. Näiteks lapsele Eesti kodaniku isikutunnistuse ja passi esmakordsel taotlemisel tuleb hetkel kehtivas ankeedis täita mustvalgel nii ema kui isa kohta käivad väljad ja sisestada sinna nii nende nimed kui isikukoodid. Mida teha aga olukorras, kus dokumenti tullakse taotlema lapsele, kelle vanemad on samasoolised registreeritud elukaaslased – kes on ema ja kes isa ning kuidas seda vähegi mõistlikul viisil tuvastada?
Sai selgeks, et senine ankeet kujuneks uuest aastast täiesti kasutuskõlbmatuks ning siseministeeriumi tuli vastu võtta karm ja õiglane otsus: samasooliste registreeritud kooselu käigus lapsendatud laste puhul ei saa lapsel ametlikult olla nii ema kui isa. Ning see kehtib kogu Eesti riigi ametlikus asjaajamises – alates kõikvõimalikest avaldusest ja lõpetades rahvastikuregistri ning teiste andmebaasidega.
Kuna kõiki inimestega seotud põhiandmeid hoitakse Eestis rahvastikuregistris, siis tuligi esmalt igaks juhuks valmis arendada selle tarkvarauuendus ning luua seal võimalus sisestada inimese vanemate ridadel mitte enam lihtsalt ema ja isa vaid samasooliste kooselupuhul ka nii kahe ema kui kahe isa andmeid.
«Elukaaslase lapse lapsendamisel on menetlustarkvaras sel juhul lapsel kas ema ja ema või isa ja isa,» selgitas siseministeeriumi esindaja Merje Klopets uuenduse sisu. Tarkvarauuendus on ooteseisundis ja ootab nüüd riigikogu otsust kooseluseaduse rakendamise seaduse osas. Kui rakendusseadust riigikogus vastu ei võeta, siis ei muutu midagi ka rahvastikuregistri menetlustarkvaras.
Eesti riigi asjaajamises ongi aga siis uuest aastast võimalik ametlikult olukord, kus lapsel on näiteks kaks ema. Ehk siis: riigi jaoks käivad mõiste ema alla nii lapse bioloogiline ema kui tema registreeritud naissoost elukaalane. Hetkel pole veel teada, millist mõju omas see kõikvõimalike emaduse või isadusega seotud soodustuste kohta nii riigi kui omavalitsuste tasandil.
Seda kõike vaatamata olukorrale, et perekonnaseaduse kohaselt saab näiteks lapse ema olla vaid naine, kes on ta sünnitanud. Ning eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on naine ema vaid oma lapse suhtes.
Lapse sünni registreerimisel jääks vähemalt esialgu seis samaks, kuna sel juhul lapsel siseministeeriumi hinnangul kahte ema või kahte isa olla ei saa. Samas võib muidugi tekkida olukord, kus laps sünnib näiteks kunstliku viljastamise tulemusel naissoost registreeritud elukaaslas(t)el - sel juhul on lapse sünnitanud ema alguses ametlikult üksikema ning tema naissoost elukaaslane saab teiseks emaks pärast lapsendamist.
Kui infosüsteemid on kergesti ümberprogrammeeritavad, siis keerulisemaks kujunes olukord tõesti eeltoodud dokumentide taotlemise ankeetidega, kus kõikvõimalikke eriolukordi paberile lihtsalt mahutada ei õnnestu.
Siseminister Hanno Pevkur sel esmaspäeval kooskõlastusringile oma määruse eelnõu, kus vanemate kohta käivad andmed on ankeedi vormis sootuks ära jäetud. Määrus ise ütleb küll, et kui isik on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga, tuleb tal esitada taotluses andmed oma mõlema vanema kohta, kuid reaalsuses seda Eestis sündinud Eesti kodanike laste puhul enam uues ankeedis täita ei tule. Ministeeriumi selgituste kohaselt vaatab nende vanemate kohta politsei- ja piirivalveamet andmeid parem uuenevast rahvastikuregistrist ise.
Vanemate kohta käivad andmed tuleb esitata vabas vormis või eraldi ankeedil ainult nende Eesti kodanike järeltulijate puhul, kes on väljaspool Eestit sündinud ja kelle kohta puuduvad rahvastikuregistris andmed. Kuid ka sellel ankeedil pole enam vanemate kohta käivateks väljadeks ema ja isa. «Lisaankeedis saab kõnealuste lahtrite nimi olema «vanem»,» tõdes Merje Klopets.
Siseministeeriumi selgituse kohaselt muudetakse ankeete muudetakse eesmärgiga teha dokumentide taotlemine inimese jaoks lihtsamaks ja selgemaks.
Nimelt viis siseministeerium läbi kodakondsuse- ja migratsioonivaldkonnas kogutavate andmete ja dokumentide revisjoni ning selle tulemusel jäeti esitatavate andmete ja dokumentide loetelust võrreldes kehtiva määrusega välja andmed ja dokumendid, mida saab haldusorgan kas ise koguda või mille esitamine ei ole käesoleval ajal enam vajalik. Üks neist näidetest ongi ema ja isa andmed – neid ei ole vaja küsida seepärast, et ametnik saab need andmed rahvastikuregistrist vaadata ja korduv andmete küsimine ei ole põhjendatud ning võtab lihtsalt aega.
«Siin ei ole seost kooseluseadusega ega kaugeltki sellega, et kuidagi püütaks ema ja isa tähendust pisendada,» kinnitas Merje Klopets.
Kui kooseluseaduse rakendusseadus vastu võetakse, siis saavad rahvastikuregistri menetlustarkvaras olema uute väljadena perekonnaseisude all ka terminid registreeritud kooselus, registreeritud kooselu lõppenud, registreeritud kooselu lõpetatud. Lisaks on uus väli suhte rolli all ning selleks on registreeritud elukaaslane.
Riigikogus läbis vastakaid arvamusi tekitanud kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu 25. novembril esimese lugemise üle noatera - selle tagasilükkamist toetas 41 ning tagasilükkamise vastu oli 42 riigikogu saadikut. Vastuvõtmiseks vajab kooseluseaduse rakenduseelnõu vähemalt 51 saadiku toetust, sest 85 seaduse hulgas muudetakse ka konstitutsioonilisi seadusi ehk kohtumenetluse seaduseid ja kodakondsuse seadust.