Järelhüüe Meelis Roosile: ühtäkki kustunud, kuid paljusid mõjusalt suunanud täht Infosüsteemid ja nende turvalisus põhinevad ennekõike inimestel – nende taibul, ettenägemisvõimel ja oskusel luua, kohendada ning täiendada tarkvara, mis meile andmeturvalisuse tagab. See on omalaadi nähtamatu töö, mille tegijad on harva kõigile näha. Nende puudumist märkavad aga kõik ja kohe – niivõrd oleme infosüsteemidega läbi põimunud ning eeldame nende terviklikkust. Üks selline nähtamatu ja osav käsi oli ka Meelis Roos (04.07.1975-15.09.2021). Nähtamatu oli ta siiski tinglikult. Nopped kolleegide ja tuttavatega räägitust näitavad meile ta nutikuse ja vaimujõu tegelikku mõju.
Edukaks tekstiilijäätmete ringlussevõtuks napib Eestis efektiivseid lahendusi «Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada, kuid täna on alternatiivsed lahendused kokku kogutud tekstiilijäätmete ringlussevõtuks Eestis praktiliselt olematud,» sõnab Lindström Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Tagasihoidliku šotlase ja tema seeneime auks püstitati Tallinna mälestussammas 6. juulil 2021 möödus 140 aastat šoti arsti ja mikrobioloogi Alexander Flemingi sünnist. 18. septembril avati Tallinnas Šoti klubi õues talle mälestusmärk. Flemingist sai neljas kuulus šotlane luuletaja Robert Burnsi, näitleja Sean Connery ja admiral Edwyn Alexander-Sinclairi järel, kelle mälestuskuju sinna püstitatud. Tema eluavastuseks oli penitsilliin (1928). Miljonid maailmas ja arvukalt Eestiski on oma elu võlgu just nimelt penitsilliinile. Nagu paljude muudegi avastustega oli sellegi olulisuse taipamine ta enda eluajal kesine.
New Scientist ⟩ Maersk pöörab kursi roheliseks (1) Laevandus mängib kliimamuutuse kontekstis lennundusest suuremat rolli ning on jäänud üheks vähestest sektoritest, kus heitkogused kahanemise asemel hoopis kasvavad - seal ei ole süsiniku eemaldamiseks veel kindlat teed leitud. Kuid möödunud kuu võib olla pöördepunkt. 24. augustil teatas Maersk, maailma suurim laevandusfirma, et on tellinud kaheksa laeva, mis töötavad nii tavalisel naftapõhisel kütusel kui ka metanoolil
Pärmid pühiksid loomade silmist pisarad ja jätaksid nad tapale viimata (3) Inimkond on nüüdseks ammendanud võimalused toota endale toitu põldudel ja traditsioonilisel viisil. Isegi väga moodsate masinatega käib toidu kasvatamine ikka traditsiooniliselt. Ilmselt ei kao see ka tulevikus kuhugi, ent muutub aina enam elitaarseks tegevuseks. Kas niimoodi saab inimkond kümme protsenti või ühe protsendi toidust, sõltub sellest, kui kiiresti ja ulatuslikult vajab Maa ökosüsteem taastumist. Ees ootab meid aga koduloomade vahetus – hulkraksetest ainurakseteks – ja üleminek valke tootvatele pärmidele.
Tagasi üles
Back