/nginx/o/2016/02/09/5027869t1h0287.jpg)
Politsei tegi ligi kolmveerand aastat kestnud uurimise tulemusel täna teatavaks oma seisukoha sõiduvahendusteenust pakkuva Uberi tegevuse suhtes ja tunnistas selle ebaseaduslikuks.
Politsei tunnistas Uberi juhtide tegevuse Eestis ebaseaduslikuks (23)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuris oli juba möödunud aasta maist alates menetluses kaks väärteoasja, kus uuriti kahe juhi tegevus oli vastavust ühistranspordiseaduse nõudele osutada tasulist sõitjatevedu vaid seaduses ettenähtud dokumentidega. Nüüdseks on üks neist menetlustest lõpetatud.
«Kirjeldatud teenus, sõltumata sellele antud nimetusest, on sisuliselt ikkagi tasulise sõitjateveo teenuse osutamine, mis eeldab ka vastava tegevusloa olemasolu. Kuna mehel luba ei olnud, pani ta toime rikkumise – tasulise sõitjateveo osutamine ilma seaduses ettenähtud dokumentideta,» ütles Postimehele Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kaja Friedemann.
Politsei tuli juhile siiski selles osas vastu, et otsustas väärteomenetlus sel korral lõpetada ja teda mitte karistada, kuna too ei olnud teadlik oma teo seadusevastasusest.
«Kuna Uber oli Eestis tegevust alustanud alles viis päeva enne rikkumise toime panemist ning sellega kaasnes mitmesugust, kohati vastukäivat informatsiooni, siis oli mees asjaolusid ebaõigesti tõlgendanud, teadmata, et üksnes Uber rakenduse abil ei tohi teostada taksoveoteenust ilma vastavate dokumentideta,» selgitas Friedemann ja kinnitas ühtlasi veelkord tegevusloata sõitjateveo keelatust Eesti pinnal.
Lisaks Uberile pakuvad tegevusloata nö sõidujagamisteenust veel mitmete rakenduste abil leitavad juhid. Neiks on näiteks Taxify, Hopp ja Wisemile.
Uberi tegevuse vastu litsentsita sõitjateveo vahendamisel on protestinud nö klassikalised taksojuhid paljudes Euroopa piirkondades – Budapestist Pariisini. Paljudes Euroopa riikides – näiteks Prantsusmaal, Belgias, Itaalias, Hispaanias ja Hollandis – on Uberi tegevus keelatud.
Uber: oleme Eesti valitsusega dialoogis
Uber Estonia tegevjuht Enn Metsar ütles politsei seisukohta kommenteerides, et ettevõte on praegu «konstruktiivses dialoogis Eesti valitsusega, et luua Euroopas eeskuju näitav kaasaegne sõidujagamist reguleeriv seadusandlus».
«See on käimasolev protsess. Innovatsioon vajab toimimiseks õigusruumi kaasajastamist, mida on rõhutanud ka president Toomas Hendrik Ilves võrreldes jagamismajanduse sobitamist olemasolevasse õigusraamistikku katsega kasutada Skype`i MS Dos-tüüpi operatsioonisüsteemil,» sõnas Enn Metsar.
Metsar rõhutas, et ettevõte toetab täielikult oma partner-juhte.
Samuti sõidujagajate teenust vahendava Taxify tegevjuhi Henrik Raave sõnul teeb ka Taxify intensiivset koostööd nii Eesti, Läti kui Leedu majandusministeeriumi ja maksuametiga, et sõidujagamine saaks lähiajal igas riigis õiguslikult reguleeritud.
«Taxify sõidujagajatega on tänaseks Eestis sõitnud ligi 40000 inimest ja sõidujagajate keskmine reiting on 4.9, mis on keskmiselt kõrgem kui taksojuhtidel. Inimesed armastavad sõidujagajaid ja uuenduslikku teenust, mis toetab rohelist mõtteviisi,» sõnas Raave.
MKM: sõitu tohib jagada tulu teenimise eesmärgita
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seni avaldanud seisukoha, et kui keegi pakub sõiduvahendusteenust tulu teenimise eesmärgita, siis on selline tegevus Eestis soositud. Tulu teenimise eesmärgil poleks litsentsita sõitjatevedu aga kuidagi lubatud.
«Kui tegemist on puhtalt isiku oma vajadustest lähtuvate sõitudega ning selle raames sõidutab ta ka teisi sõitjaid, võttes kaasnevate sõidukulude katmise eesmärgil tasu, ei saa seda seaduse mõttes pidada tasuliseks sõitjateveoks,» kõlab MKMi seisukoht, mille ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter mullu suve lõpul äpiomanikele edastas.
Palling: sõidujagamine tuleb kiiresti seadusesse kirjutada
Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu kinnitusel on koostöös majandusministeeriumiga juba ette valmistatud seaduseelnõu sõidujagamise Eesti seadusesse toomiseks. Parlamendiliikmete koostöös pingutatakse selle nimel, et eelnõu saaks anda menetlusse juba lähiajal, kinnitas ta.
Pallingu sõnul on sõidujagamine inimeste poolt aktiivselt kasutatava teenusena levinud üle maailma väga kiiresti ning seadusandlus peab innovatsiooni ja ühiskondlike ootustega sammu pidama.
«Jagamismajandust veab tugev tarbijate nõudlus ning seda pole võimalik ega ka mõistlik regulatiivselt maha suruda. Eestil on hoopis võimalik tõestada ennast jätkuvalt Euroopa innovatsiooniliidrina kui kaasajastame oma seadusandluse esimesel võimalusel,» lausus Palling.
Tema sõnul on vana Euroopa kinni debatis selle üle, kas digitaalsed teenused kuuluvad olemasoleva seadusandluse alla või mitte. «See on vale debatt ega aita Euroopa majandust, samal ajal kui ülejäänud maailm liigub digitaalse majandusega kiiresti edasi. Eesti saab näidata eeskuju, luues seadusandluse, mis sobib kaasaega, mitte ei proovi suruda kaasaega vanamoodsasse seadusandlusesse,» lisas ta.
Pallingu sõnul on heaks näiteks Eesti edumeelsusest Uberi ja maksuameti koostöö, millest on Euroopal palju õppida.
«Kui hoiame oma õigusliku keskkonna sellisena, mis võtab arvesse uue majanduse võimalusi, siis on see keskkond, milles sünnivad ka uued Skype`id ja Transferwise`id,» lisas ta.