Masin on varustatud 6-käigulise automaatkäigukastiga, võrreldes mõnegi teise autoga on käiguvahetust on tunda nii sabakondi kui kõrvakuulmisega – tegelikult isegi omamoodi lahe, juhiks nagu elusat asja. Mis mind Peugeot puhul maanteesõidu puhul veidi häiris, olid suuremad mäkketõusud – mitmel korral tekkis tunne, et automaatika on valinud liiga kõrge käigu ja mootor jäi selle valiku tõttu veidi hätta. Tabasalu mäkketõusu sarnastel teejuppidel toimus käikude madalamas suunas liikumine aga õlitatult. Ka kiirendus möödasõidu alustamiseks oli vägagi korralik, nagu ka kohalt liikudes.
Mis puutub sõidurežiime, siis pakub Peugeot neid tavapäraste sport-säästu-mugavus asemel lähtudes teeoludest - juhil on võimalus on valida viie erineva sõidurežiimi vahel näiteks lumiste olude või liivateede puhul.
Rool ise on autol suhteliselt väike ja kompaktne, vedrustus ja juhtimine on tavarežiimis timmitud suhteliselt optimaalseks, alajuhitavuse üle liigselt kurta ei saanud ning kiired ringteed õnnestus läbida õlga vastu ust surumata.
Päris õnnestunuks ei saa ma enda sõidukogemuse põhjal pidada topsihoidikute asukohta käigukangi taga, sinna ei ole liiga mugav kohvitopsi asetada, veepudeli mahutamisest rääkimata. Ka automaatkäigukasti kangi liikumistee ei ole tehtud just siksakilise «teekonna» tõttu kõige kiiremaks ja mugavamaks.
Püsikiirusehoidja juhtimine käib vasakule rooli taha kinnitatud puldi abil, käsipiduri aktiveerimine käib automaatkäigukastiga masinatele omaselt käsitsi ja tavapärases asukohas – vastav kang on saanud laheda nahaga kaetud disaini, pidu vabastamiseks tuleb teha esmalt kerge tagasitõmme.
Kokkuvõttes on Peugeot 2008 saanud igal juhul ohtralt uuendusi nii disaini kui tarkuse osas, tegemist on igati kaasaegse autoga, mida on asud roolima hea tundega ja mida ongi hea juhtida – päris korralik rahvaauto. Kui arvestada, et selle hind algab kõigest ligi 13 000 eurost, siis peaks see masin kindlasti päris suure hulga vaatevälja jääma.