/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2016/11/10/6059679t1h94ae.jpg)
Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest ning seetõttu oli vaja see välja vahetada, kommenteeris sisepoliitilist olukorda oktoobris värskelt Eesti presidendi majandusnõuniku ametisse astunud Heido Vitsur.
Presidendi nõunik Vitsur: valitsus oli vaja ära vahetada (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie majanduskasv on maailma mastaabis ja meie kahanevat aktiivse rahva arvu arvestades täiesti ok majandustulemus. Küsimus on selles, et inimesed tahavad alati, et oleks parem, ja et valitsus midagi teeb. Nad tahavad tunda, et valitsus on olemas, jagab nende muresid ja probleeme ja tahab neid lahendada – isegi, kui need on pseudoprobleemid,» ütles Heido Vitsur täna maanteetranspordi arenguid lahkaval autoveonduse otsustajafoorumil Road Transport EXEX.
Selle puudumine tekitas Vitsuri sõnul rahvas protesti ja suhtumise, et meil on hambutu valitsus.
«Kui rahvas ja valitsus kaugenevad teineteisest – üks ei kuule ja teine ei näe, siis ongi valitsus vaja ära vahetada. See ei tähenda, et valitsus oleks poliitikas ja seadusandluses midagi valesti teinud – ta lihtsalt ei kõndinud rahva tundliku osaga ühte jalga. Või ei tahtnud kõndida, ignoreeris seda,» lisas Vitsur.
Pesemata ajudega rahvad
USA presidendivalimiste kohta ütles Vitsur, et me ei tea veel, kas meil on taskus trumpkuus või trumpäss – muudatused pole aga igal juhul nii suured, kui meedia seda klikkide saamise eesmärgil näidata püüab.
«Me kõik olime kindlad Hillary Clintoni pooldajad ja kindlad tema võidus, sest iga normaalne inimene pidi üldise arusaamise kohaselt aru saama, et Trumpi võit oleks olnud katastroof. Aga asi oli tegelikult selles, et nii nagu Eestis, oli ka Ameerikas suur osa rahvast sellised, kelle ajud ei ole pestud,» sõnas presidendi nõunik.
«Need, kes on kõrgelt haritud, teavad, mis on õige ja kuidas nad peavad käituma – neile on seda õpetatud. Aga maapiirkondade inimesed tajuvad nahaga ja oma olemusega, et midagi on katki. Kui nüüd võrrelda Trumpi võitu ja Roosevelti võitu 80 aastat tagasi, siis on need tegelikult samasugused. Räägitakse suurest depressioonist. Ameerikas teeb praegu tööd 60 protsenti tööealistest meestest – peaaegu sama palju kui toona,» lisas Vitsur.
Heido Vitsur rääkis veel, kuidas Euroopa ja maailma majanduse olukord mõjutab tänast logistikasektorit. Euroopa majanduses mängivad täna rolli põgenikud, sõjalised konfliktid ja vastastikused sanktsioonid, Brexit, paremalt ja vasakult kerkivad poliitilised jõud.
Vitsuri sõnul ei ole kaheksa aasta tagune kriis ja pinnale kerkinud probleemid lahendatud, vaid pelgalt kontrolli all.
«Rusikareegel on selline, et kui majandus kasvab, siis kaubandus ja logistika kasvavad veelgi kiiremini. Samas, kui majandus aeglustub, siis saab suurema löögi just logistikasektor. Meie transiidi- ja logistikasektorit ei mõjuta täna niivõrd Euroopa majanduse stagnatsioon, vaid geopoliitilised mõjurid, eeskätt sanktsioonid,» rääkis Vitsur. Eestis on ajalooliselt olnud palju just idasuunalist kaubandust ja transiitkaubandust, mis tänaseks on vähenenud minimaalseks ja mis on transpordisektorile keeruline keskkond töö tegemiseks.
«Tuleb arvestada, et tulev aasta ei ole riskivaba ja nii majanduslikult kui ka geopoliitiliselt võib juhtuda mida tahes. Meie transpordisektori traditsioonilist tööd ida-lääne suunal ja praegust olukorda arvestades, oleks autovedajatel siiski arukas senisest intensiivsemalt otsida alternatiivseid rakendusi, sest panust olukorra imelisele paranemisele idasuunal teha ei maksa,» selgitas Vitsur.