E-residendid ei kipu Eestisse uusi töökohti looma

e-Residentsus Foto: «Reporter» / Kanal 2

Maksuameti andmete kohaselt on Eestis loodud 908 äriühingut, mille juhatuse liikmeteks on ainult e-residendid – valdav osa neist on paraku nn ühemehefirmad, mis lisatöökohti loonud pole.

«E-residendid on peale e-residentsuse saamist loonud kokku 1102 äriühingut, neist 908 äriühingus on juhatuse liikmed vaid e-residendid,» ütles Postimehele maksuameti esindaja Mailin Aasmäe.

E-residentide loodud ettevõtetest on töötajaid vaid 78s – kokku 360 inimest.

Käibemaksukohustuslaste registrisse kuulub 358 e-residentide loodud ettevõtet, neist töötajaid on 16 ettevõttes ja kokku 349 inimest. Seega on vaid 11 inimest tööl e-residentide ettevõtetes, mis ei ole meie käibemaksukohustuslaste registris.

Kuna alustavate ettevõtete puhul on tavapärane, et tehakse suuremaid investeeringuid – põhivara, kinnisvara jms soetamine – ning osa ettevõtteid on ekspordile suunatud, siis on neil tekkinud ka käibemaksu enammakseid, mille on riik neile tagastanud. Seetõttu käibemaksu tasumise saldo on praeguse seisuga ikka veel negatiivne.

Dividende on oma ettevõttes välja võtnud ja sellelt tulumaksu tasunud 38 e-residenti.

E-residentsuse maksukasu Eestile võib praegu jagada järgmiselt:

• Sotsiaalmaks 1 089 883€
• Tulumaks 638 489€
• Kinnipeetud TK makse 140€
• Tööandja TK 70€
• Kogumispensioni makse 6 645€

See teeb ligikaudu 165 eurot kuus ühe ettevõtte kohta esimesel aastal.

Kolmandik väljaminekutest Eesti nõustajatele

«Teame ka seda, et 95 protsenti loodud ettevõtetest on täna nn ühemeheettevõtted,» kommenteeris olukorda Postimehele riigikogu liige Kalle Palling. «Lisaks teame seda, et üle 90 protsendi ettevõtetest on sõlminud igakuise lepingu Eesti ettevõtetega, kes pakuvad ettevõtte aadressi, finants- ja maksunõu jm toetavaid teenuseid. Nende teenusepakkujate kõige populaarsem kuutasu on 85 eurot.»

Ehk siis kolmandik ühe tavalise e-residendi ettevõtte väljaminekutest Eestis kulub e-residentsuse projekti ümber tekkinud kõikvõimalikele nõustamisettevõtetele.

See teeb kokku ühelt e-residendi ettevõttelt vähemalt 250 eurot kuus investeeringut Eesti majandusse. Tänase 1000 asutatud ettevõtte kohta tähendab see aastas kolm miljonit eurot investeeringut.

«Kui täna enam ühtegi e-residenti juurde ei tuleks, siis 15 000 e-residendiga luuakse hinnanguliselt 7500 ettevõtet, mille kolme aasta tulu Eestile on kokku 67 miljonit eurot,» märkis Palling.  

E-residentide loodud ettevõtete suurimaks probleemiks peetakse nii topeltmaksustamise kui topeltmaksuvabastuse riski, kuna pole üheselt aru saada, kus asub nende maksuresidentsus - kas juhtimise, reaalse tegevuse või mõlema asukohas.

Sajad e-residentide ettevõtted on saanud endale Eestis vaid aadressikirje mõnes ärihoones, kuid nii nende töötajad, juhtimine kui kliendid asuvad välismaal ja teoreetiliselt peaksid nad jätkuvalt tasuma ka maksud oma koduriigis kohaliku maksuametiga mitte just väga ladusalt suheldes. Milleks sellised ettevõtted e-residentidele vajalikud on, näitab aeg.

Eestis pole lihtne äri ajada - taas vaja nõustajaid

Soraineni partner ja vandeadvokaat Karin Madisson arvas suvel peetud e-RES 2016 konverentsil, et Eesti ei tohiks mingil juhul ära unustada ka vanu ettevõtteid ja ka neile midagi pakkuma, mitte keskenduma vaid e-residentide ettevõtetele.

«Näeme tendentsi, et Eesti ettevõtted kolivat siit ära. Me näeme seda, et ka välisosalusega tegutsevad ettevõtted kolivad siit ära. Teise käega riigina kahmata siia mingisugust muud ettevõtlust – minu hinnangul ei ole see kahmatav nii kvaliteetne võrreldes sellega, mis meil on olemas,» sõnas Madisson.

Ta märkis, et talle on näiteks arusaamatu, miks on vaja ühte ettevõtet luua ühe päevaga. Seda eriti olukorras, kus me näiteks pankrotimenetluse protsessi kiiruses oleme maailmas vaid viiendas kümnes. Lisaks üle mõistuse palju notariaalset kinnitust vajavaid tehinguid – olgu või juhatuse vahetus.

«Väidan, et Eestis ei ole lihtne äri ajada. Välismaa äriühingud ei suuda ise mitte ühtegi registrimuudatust teha. Nad vajavad kohalike nõustajate abi – nad ei ole võimelised tegema seda meie keeles, nad ei ole võimelised täitma meie nõudeid,» sõnas advokaat.

Riigil on tema hinnangul selles väga palju ära teha.