/nginx/o/2016/09/07/5803733t1ha77d.jpg)
Eesti ettevõtjate eestvedamisel käivitatud pakiveoreobotite ettevõte Starship Technologies kaasas Saksamaa autotootjalt Daimler AG ja kümnekonnalt tuntud riskikapitalistilt Eesti läbi aegade suurima ühekordse esimese faasi investeeringu – 16,5 miljonit eurot.
Daimleri kõrval otsustasid ettevõttesse raha paigutada veel sellised tuntud ja üleilmselt edukad riskikapitali ettevõtted nagu Shasta Ventures, Matrix Partners, ZX Ventures, Morpheus Ventures, Grishin Robotics ja Playfair Capital.
«Investeerimisrahade kaasamine on ühe alustava ettevõtte puhul pidev elu osa. Kokku võttis protsess neli-viis kuud ja, nagu ikka, oli tegemist lumepalliefektiga,» ütles Starshipi ärijuht Allan Martinson Postimehele.
Selle töö tulemuse olulisusest annab parimat aimu ainuüksi asjaolu, et varem on vaid kaks Eesti idufirmat - Transferwise ja Skeleton - tõstnud rohkem raha, aga seda mitmes rahastamisvoorus.
Niivõrd suure summa paigutamine Starship’i ei tähenda aga, et ettevõte oleks nüüd maha müüdud. Otse vastupidi – tegu on vahetusvõlakirjade põhise investeeringuga ning ettevõte jätkab täiesti iseseisvalt oma arendustöid. «Tegemist on finantsinvesteeringuga, millega toetatakse seda, mida me teeme,» ütles Allan Martinson.
Martinsoni sõnul on Starshipist kujunenud ühe tekkiva tööstusharu - kõnniteerobotite – liider maailmas. «Starshipi 90-liikmeline meeskond on kõige parem tehnoloogiatiim, mida ma elus olen näinud, ja me oleme suutnud üle maailma olla edukad ka muudes aspektides – nagu äriarendus, seadusloome ja PR.»
Tema hinnangul ei ole täna tehnoloogiliselt enam ühtegi põhjust, miks kaubad peaksid inimesteni jõudma inimeste poolt veetuna. «Kõik tehnoloogia komponendid on tänaseks olemas. Seega nüüd on aeg hakata selle tehnoloogia äriks muutmisse investeerima ja Starshipi round on osa sellest,» sõnas Martinson.
«Sellises mahus rahastamine kiirendab tohutult meie tehnoloogia arendamist ja uute pilootprojektide käivitamist nii mõneski uues riigis,» täiendas Starship Techologies tegevjuht Ahti Heinla. Kõige suurem kasv tuleb tulevikus ettevõtte soovide kohaselt kindlasti USAs, aga jätkuvalt ka mujal.
«Kõik sai alguse ühest minu ja Janus Friisi vahelisest ajurünnakust Londonis ning oleme nüüdseks seda projekti kaks ja pool aastat vedanud. Jõudsime üsna kiiresti arusaamisele, et see kõik on tehnoloogilisele keerukusele vaatamata täiesti tehtav - ja mitte kunagi tulevikus vaid nüüd ja kohe,» ütles Starshipi tegevjuht Ahti Heinla Postimehele.
Starship ja Daimleri omanduses olev kaubikutootja Mercedes-Benz Vans alustasid koostöös tegelikult juba möödunud aasta kevadel. Koos asuti looma lahendust nimega Robovan – eriliselt kohandatud kaubikutest ja pakiveorobotitest koosnevad süsteemi saadetiste sihtpunkti kohaletoimetamiseks.
Mercedes-Benz Vans’i tegevjuhi Volker Mornhinwegi sõnul seob ettevõtteid ks kindel nägemus: põhjalikult muuta seda, kuidas on lahendatud pakkide kohalejõudmise nn viimane miil.
«Me viime koos oma nägemuse ellu. Starshipi ainulaadne tehnoloogia sobib ideaalselt meie kaubikutega,» sõnas Mornhinweg.
Stashipi robotid on mõeldud kaupade toimetamiseks kuni kolme kilomeetri raadiuses ja seega on lahenduse loojatel olnud kogu aeg soov kaasata partnereid, kes oleks valmis automatiseerima ka tarneahela esimest otsa. Nii jõutigi Mercedeseni.
«Mercedes on maailmas suuruselt teine kaubikutootja ja ilmselt tehnoloogiliselt kõige kaugemale vaatavam. Ainuüksi järgmise viie aasta jooksul on neil plaanis investeerida 500 miljonit Eurot uue põlvkonna kaubikute arendusse, et muuta need näiteks automaatselt laaditavateks,» ütles Martinson. «Kui aasta tagasi kohtumise, lõi armastus kohe keema.»
Martinsoni sõnul pole sugugi välistatud, et kuskil maailmas on juba sel aastal näha Mercedese kaubikut, kust Starshipi pakiveorobotid välja vuravad.
Allan Martinsoni sõnul on maailma suurim kullerfirma inimesed ise. «Ainuüksi USAs ja ELis teevad inimesed aastas ligi 100 miljardit poeskäiku aastas ja tassivad kotid ise koju. Keskmiselt kaob niimoodi igas peres iga päev 1 tund. See on inimkonna ajaloo kõige suurem aja ja muu ressursi kulu. Me tahaks igale perele selle ühe tunni tagasi anda,» sõnas Martinson.
See protsent saadetisi, mis täna autonoomselt või isegi läbi postiautomaatide kohale jõuab, on Martinsoni hinnangul nii mikroskoopiline, et siin jätkub aastakümneteks tegevust kümnetele ja sadadele firmadele.
Varem juba kullerfirmasse FedEx raha paigutanud Matrixi partneri Hardi Meybaumi hinnangul loob Starship pakivedude maailmas tõelisi tulevikulahendusi, mille puhul on võimatu veel ettegi kujutada, kuhu trendid välja viivad.
«Starship annab meile oma robotitega pakiveo täiskomplekti,» sõnas Meybaum, kes on lükanud käima ka Eesti ühe teise väga eduka idufirma GrabCad’i. Matrix oli mõne aja eest investor virtuaalreaalsuse tehnoloogiat loovas ettevõttes Oculus, mis müüdi hiljem Facebookile kahe miljardi dollari eest.
Viimase 7-8 aasta jooksul on riskikapitalistid investeerinud ainuüksi toidu ja toiduainete kojutoomise firmadesse ligi 10 miljardit dollarit. Need on kõik n-ö klassikalised firmad, mis kasutavad kullereid, ja suurem osa sellest rahast on kulunud kulleritele maksmiseks, kuna teenus on olnud kahjumlik.
«Selle raha eest oleks saanud ehitada miljoneid kullerroboteid ja kogu maailm näeks teistsugune välja,» ütles Allan Martinson.
Riskiinvesteerimisfondi Shasta Ventures kaasasutaja ja juht Rob Coneybeer märkis, et Starship Technologies robotid on juba tõestanud oma elujõulisust maapealsete pakivedude maailmas ja näidanud, et tegemist ei ole lihtsalt ebatõenäolise ideega. «See on meie tänane reaalsus», sõnas Coneybeer.
Shasta on näiteks tuntud kui esimene investor Nest'is, mis müüdi hiljem 3,2 miljardi dollariga tehnoloogiahiiule Google.
Tõsi, Starshipi pakiroboteid on üha sagedamini näha juba praegu ka Tallinnas. Esiteks muidugi seetõttu, et siin asub ettevõtte arenduskeskus ja linnaparkides käib seadmete aktiivne testimine. Samas on äsja alustatud just siin pilootprojekti Soome toidutarne ettevõttega Wolt, mille abil saavad inimesed endale restoranidest sooja toitu koju tellida.
Mujal maailmas käivas sarnased piloodid USA-s, Suurbritannias, Saksamaal ja Šveitsis ning koostööd tehakse selliste ettevõtetega nagu Just Eat, Hermes, Metro Group ja Swiss Post. Teste on läbi viidud juba koguni 16 riigi 59 linnas – viimati käivitati need USA-s Washington DC-s, Californias ja Arkansases.
Starshipi lõid aastal 2014 kaks endist Skype’i asutajat Ahti Heinla ja Janus Friis. Robotite eesmärgiks on toimetada 15-30 minuti jooksul kuni kolme kilomeetri raadiuses klientideni kuni 10-kiloseid saadetisi.
Pakivedude äri turul on kogu maailmas minemas konkurentsiolukord aga järjest tihedamaks. Google ja Amazon arendavad droonipõhiseid viimase miili lahendusi, pakiautomaadid jõuavad inimestele ja kontoritele järjest lähemale.
«Avalikult on teatanud pakirobotite arendusest vähemalt kaheksa firmat, kindlasti on terve hulk, kes veel n-ö. kapist välja pole tulnud,» hindas olukorda Allan Martinson.
Samas leiab ta, et kõik need lahendused on üksteist täiendavad tehnoloogiad, mis on sobilikud eri olukordade jaoks.
Martinsoni sõnul pole sugugi välistatud, et kuskil maailmas on juba sel aastal näha Mercedese kaubikut, kust Starshipi pakiveorobotid välja vuravad. Kõige tõenäolisim väljavaade robotitele reaalset kasutust leida on Martinsoni sõnul just äärelinnade elamurajoonides, kus asustus kõige hõredam ja viimase miili probleem suurte vahemaade tõttu kõige suurem. Samas on ka New Yorki südalinn nende jaoks viimaste testide põhjal täiesti sõidetav.
/nginx/o/2016/09/07/5803735t1he560.jpg)
Milles seisneb MB kaunikute ja pakiveorobotite koostöö?
Lühidalt kokku võttes on eesmärgiks see, et eriliselt sisustatud kaubikud toimetavad robotid koos kaubaga klientidele lähemale.
Täpsemalt võib robotite «emalaevaks» saada Mercedes-Benz Sprinter, millesse saab mahutada kuni kaheksa Starshipi pakiveorobotit ja laialikandmiseks mõeldud kauba. Kaubikud peatuvad klientide lähipiirkonnas ning vabastavad ja korjavad robotid peale poolautomaatse süsteemi abil.
Robotid leiavad seejuures ise tagasitee kaubikuni, et selle sisemuses uuesti kaubaga täituda. Kokku kannab selline süsteem nime Robovan ning selle võimekuseks on kanda üheksa tunni jooksul tarbijateni 400 saadetist. See tähendab praeguste kandemeetoditega võrreldes 120-protsendist mahukasvu, lisaks vähem ummikuid ja heitgaase.
TOP10: Eesti startupid olid seni kaasanud sellises mahus investeeringuid (kõik voorud kokku, eri arenguetappides):
Allikas: Garage48
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)