/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/01/26/6279691t1h06a1.png)
Swedbanki andmeil on Eesti Balti riikidest ainus, kus üle poolte kõigist tehingutest tehakse digitaalsete maksete teel ning see on ühtlasi riskiks infrastruktuuri rikete korral.
Swedbank: kaardisüsteemi rike tühjendaks automaadid sularahast mõne tunniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaatame Baltikumi maksete digitaliseerimise statistikat, siis mida lõuna poole vaatame, seda hullemaks olukord läheb. Eesti on 50 protsendi piir kaubanduse ja teeninduse kogukäibes ületatud – sularaha on vähem süsteemis kui digitaalseid makseid,» Swedbank Grupi kaardimaksete osakonna juht Raulis Üksvärav tänasel makselahenduste otsustajafoorumil EXEX.
Lätis on sama näitaja vaid 32 ja Leedus 28 protsenti. Päris digitaalses kiviajas on Euroopas aga sellised riigid nagu Bulgaaria, Kreeka, Itaalia ja Saksamaa, kus puudub ühelt poolt vajalik infrastruktuur ja valdav osa tehingutest toimub sularahas.
«Kui kogu infrastruktuur maha läheks, siis sularaha automaatides kolme tunni pärast lõppeks,» näitab Swedbanki riskianalüüs Eesti kohta.
Paari aasta pärast sularahavabaks riigiks
Eestis enim levinud MasterCard on selgelt välja öelnud, et aastaks 2020 maksab kogu Euroopa puutevabalt. Raulis Üksvärava sõnul on Swedbankil Baltimaades üle 40 000 makseterminali ning järgneva kahe-kolme aasta jooksul on eesmrägiks kogu infrastruktuur koostöös kaupmeestega muuta NFC-kõlbulikuks.
«Möödunud aasta lõpuks oli meil 25-30 protsenti infrastruktuurist võimeline viipemakseid vastu võtma,» tõdes Üksvärav. See tähendas 10 000 viipemaksevõimekusega terminali ja ligi 100 000 kaarti Baltimaades. Kardinaalne areng toimub selle aasta lõpuks, kus 60 protsenti terminalidest võimaldab viipepõhiseid uusi maksevõimalusi vastu võtta. Aastaks 2020 on kõik terminalid ja kaardid uuele tehnoloogiale üle viidud.»
Baltimaades on samas Euroopa kõige madalam viipemakselimiit – 10 eurot. Euroopa keskmine on seejuures 25 eurot, Suurbritannias on see samas näiteks 35 ja Taanis 27 eurot. Austraalias koguni 70 eurot.
Raulis Üksvärava sõnul olid madala limiidi seadmise põhjuseks kogemuse puudumine ja ebakindlus kaardi väljaandjate poolt – 15 aastat on edasi antud sõnumit, et kliendi raha on kaitstud PIN-koodiga.
«See ei ole kivisse raiutud limiit, arvan, et juba sel kevadel või suvel tulevad pangad uuesti kokku ja vaatavad selle üle. Visa ja MasterCardi enda soovitus on, et see oleks 25 eurot. Limiidid kindlasti tõusevad,» kinnitas Üksvärav.
Eestis oli 2015. aastal keskmine kaardimaksesumma 18 eurot, Leedus 19 ja Lätis 20 eurot. Euroopa keskmine oli 34 eurot. 60 protsenti Eesti maksetest jääb täna alla praeguse 10 euro.
Rootsi on võtnud eesmärgiks saada maailma esimeseks sularahavabaks ühiskonnaks ja väga kiiresti selles suunas arenenud. «Nende stardipositsioon oli parem, meie jõuame sinna 2-3-4 aasta pärast,» ütles Üksvärav.