Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Triumf: tehisintellekt tegi esimest korda inimesele pokkeris pähe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pokker on tehisintellekti jaoks keeruline, sest mängu iseloomustab psühholoogia ja panuste tegemine.
Pokker on tehisintellekti jaoks keeruline, sest mängu iseloomustab psühholoogia ja panuste tegemine. Foto: Nina Zotina/Sputnik

Võit inimese üle pokkeris on tehisintellekti arengus oluline samm. Samas tekitab see küsimus ka veebipokkeri tuleviku kohta.

Eelmisel aastal vallutas tehnoloogiauudiste pealkirjad sündmus, kus tehisintellekt võitis inimest iidses Hiina lauamängus Go, mida kutsutakse lauamängude Mount Everestiks. Samal ajal peetakse aga pokkerit tehisintellekti jaoks keerulisemaks väljakutseks.

Põhjus peitub tõsiasjas, et pokkerit iseloomustab suurem juhuslikkus: kui Go ja male puhul saavad mängijad ühtse info, pole pokkeri puhul teiste mängijate kaardid teada. Nii on arvutile Go-d ja malet lihtsam selgeks õpetada. Keerulisemaks muudab pokkeri seegi, et mängus mängib rolli ka psühholoogia ja bluff, rääkimata panuste tegemisest.

Viimase kolme nädala jooksul võistles aga maailma tippmängijate vastu tehisintellekti programm Libratus. Programmi ehitasid Carnegie Melloni Ülikooli arvutiprofessor Tuomas Sandholm ja tema doktorant Noam Brown.

«Me ei õpetanud Libratusele pokkerit selgeks, vaid andsime talle pokkerireeglid ja lasime tal selle ise ära õppida,» vahendas The Guardian Browni sõnu. Algul hakkas programm mängima suvaliselt, ent pärast triljoneid kordi mängimist, arendas ta välja võidustrateegiad.

Vaata Libratuse kohta rohkem siit:

Tagasi üles