Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Riigi olulisema infosüsteemi seis: tengelpung lõhki, kalender ribadeks, aga lootust on

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Arenduse valmimine lükkub edasi vähemalt 1,5 aastat
  • Projekt läheb kallimaks vähemalt 1,5 miljonit
  • Arendajad on maksnud riigile 180 000 eurot trahvi
Sotsiaalkindlustusameti infotabloo | FOTO: Marko Saarm/Sakala

Riigi toimimise ühe olulisema ja mahukama IT-lahenduse  – pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmise infosüsteemi – mastaapne, ent hädavajalik uuendus neelab üha uusi arendusmiljoneid ja on toonud kaasa kopsakaid trahve loojatele, kuid selle valmimine on lükkumas üha kaugemale tulevikku.

Niigi pikendatud tähtaja kohaselt pidi sotsiaalkindlustusameti tuliuus infosüsteem SKAIS2 valmima täpselt aasta alguseks ning sellele pidi kuluma esialgsete plaanide järgi väga suur summa – 7,1 miljonit eurot Eesti ja Euroopa maksumaksja raha.

Süsteemi olulisuses on raske kahelda: just sellel tugineb igapäevane 110 toetuse ja pensioni maksmine kokku 700 000 inimesele: vanemahüvitis, ohvriabi, matusetoetus, elatisabi, pension, isegi olümpialaste preemia.

Selle uuendamisele tugineb suurel määral ka tööhõivereform, mille vajadustega arvestamine tõi kaasa arendustööde esimese kallinemise ja uueks summaks sai 7,7 miljonit.

Olemasolev süsteem on funktsionaalsuselt selgelt ajale jalgu jäänud ja moraalselt vananenud. Hangete teel leiti megaprojekti ellu viimise parteriteks Soome tehnoloogiahiid Tieto Eesti üksus ja kohalik Icefire – endiste pangatöötajate loodud arendusettevõte.

Kuid projekt hakkas väga paljudel põhjustel venima. Neid põhjusi asus mullu uurima ka riigikontroll, kes on nüüdseks kokku lugenud, et möödapanekuid või valearvestusi on lausa kümmekond.

Eurorahade kasutamise algusaja muutus, põhiarendaja suutmatus töid teha ning sellele järgnenud loobumine ja partnerarendaja tööde ülevõtmine, äripoole loogika keerulisus, tööde mahu ja keerukuse alahindamine, projektijuhtimisega seotud probleemid, töövõimereformist tingitud ajaline surve jne jne...

Riigikontroll viitab muu hulgas asjaolule, et kuigi arendustöid asusid koos ellu viima Tieto ja Icefire, loobus viimane poolel teel ning tegelikuks vastutajaks jäi Tieto.

Aga see selleks – tööde eest vastutav sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet otsustasid 2016. aasta sügisel, et vanamoodi jätkata ei saa ja uue süsteemi arendamisega liigutakse edasi samm-sammult, üksikhangetega – erialaterminoloogia kohaselt «protsessipõhiselt».

Et toetuste maksmine päriselt toppama ei jääks, otsustas arenduse eest vastutav sotsiaalministeerium leida muude kulutuste kõrval esmalt 1,2 miljonit eurot olukorra ajutiseks parandamiseks – olemasoleva infosüsteemi parandamiseks. See summa korjati kokku koguni 20 töös olema teise arendustöö eelarvest (nimekiri artikli lõpus).

Kuid need on tehtud vaid mahus, mis on vajalikud uute teenuste ja hindamisega seonduva käivitamiseks. Näiteks võimaldab arendus edastada töötukassale sotsiaalkindlustusameti andmeid erihoolekandeteenuse osutamise ning töövõimetuspensioni maksmise lõpetamise kohta.

Nüüdseks ollakse seisus, kus 2017. aasta riigieelarvest planeeritud summaga on SKAIS2 kogueelarve juba 8,6 miljonit, ehk siis 1,5 miljonit üle algselt planeeritu. Kuid projekti valmimine lükkub üha kaugemasse tulevikku ning tingivas kõneviisis vastused jätkuvad nii tellijalt kui ka täitjalt.

Poolteist aastat üle tähtaja

«Olemasoleva SKAIS2 raamlepingu lõpp on 31.07.2018,» tunnistas Postimehele SKAIS2 projektijuht Arvidas Matšenas sotsiaalkindlustusametist. Kui veidi täpsemaks minna, siis peaksid perehüvitise arendused uute plaanide kohaselt valmima 31.12.2017 ja pensioneid haldav süsteem 1. juunil 2018.

Ehk siis: uue infosüsteemi puhul võeti eesmärgiks, et töövõimereformi ja uue elatisabi süsteemiga seotud arendused valmiksid esimeses järgus.

«Uue infosüsteemi edasiste arenduste puhul on plaan välja arendada peretoetuste plokk, seejärel pensioni plokk ning väiksemad muudatused seejärel või paralleelselt, seda hinnatakse tööde planeerimisel jooksvalt,» ütles Matšenas.

Matšenas rahustas siiski, et kõikide teenuste osutamine on tagatud ka seni ja toimib, kuni uus süsteem valmis saab.

Kummaline on aga asjaolu, et Icefire on loobumisele vaatamata siiani riigi arenduspartner.

«Lepingu kohaselt on Icefire meie partner, kes ei ole hankelepingutes enam nimetatud ühispakkujate omavahelise kokkuleppe alusel. Milline on ühispakkujate omavaheline kokkulepe, ei ole meie teada ja avaldada,» proovis seda selgitada ameti kommunikatsioonijuht Kaili Uusmaa.

Seega hankelepinguid amet muutunud ei ole, ühispakkujad vastutavad solidaarselt. Tõsi, kõik uued lepingud on sõlmitud vaid Tietoga.

Kopsakas trahv ja helgem tulevik

Sotsiaalkindlustusamet märgib ka, et tööde venimine on toonud kaasa karistuse riigi partneritele – arendaja on praeguseks võtnud rahalise vastutuse ning hüvitanud projekti ajaraamist mahajäämusega seonduvad kulud.

Nimelt on arendaja tasunud riigile 180 000 eurot.

Küll aga märgivad kõik osapooled, et nüüd peaksid jalad kõigil kindlalt põhjas olema ja edasised tööd valmivad tähtaegselt.

«Arenduse käigus oleme kaasanud täiendavat kompetentsi nii arendaja kui ka tellija poole peale. Samuti on käesolevast aastast üles ehitamisel sotsiaalministeeriumi haldusalas IT-asutus tervise ja heaolu infosüsteemide keskus, mis peaks tagama veelgi parema toe IT-projektide juhtimisele,» ütles näiteks Matšenas.

Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo märkis aga, et edasisi töid tehakse protsessipõhiselt ning see andvat nii ettevõttele kui ka kliendile hea ülevaate töödest.

«Tänu protsessipõhisele lähenemisele ja kaasatud lisakompetentsile on ka tähtajad paremini saavutatavad ning seepärast olen kindel, et Tieto Estonia suudab kõikidest kokkulepetest kinni pidada,» ütles Heinsoo Postimehele.

Samas tuleb tema sõnul arvestada ka sellega, et potentsiaalsed muudatused seadusandluses võivad muuta SKAIS2 arendustööde kulgu ja mahtu.

«Sellisel juhul teeme koos tellijaga vastavad korrektuurid ka tähtaegades,» märkis ta.

Siit järeldus: ka järgmise aasta keskpaik on hetkel veel vaid teoreetiline süsteemi valmimistähtaeg.

Projekti lõpphinda ei julge hetkel pakkuda ka sotsiaalministeerium. «SKAIS projekti sisu ja kulud sõltuvad seadustes kirjeldatud ülesannetest sotsiaalkindlustusametile – lisaks praegustele ülesannetele mõjutavad seda ka tulevikus vastu võetavad seadused, mistõttu on süsteemi lõppmaksumust täpselt keeruline hinnata,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.

Lisa 1: nimekiri teenustest, mille arvelt leiti süsteemi ajutiseks parandamiseks 1,2 miljonit eurot:

  1. Uute X-tee teenuste loomine, olemasolevate täiendamine seoses andmevahetusega Töötukassaga
  2. Maksukorralduse seaduse muutmisega seotud arendustööd
  3. Riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seadusega kaasnevad arendustööd
  4. Liidestumine töötamise registriga TVR rakendumiseks
  5. Arendustööd määruse «Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad» rakendamiseks
  6. Pensionikindlustuse registri teatise ja pensioni määramise otsuse väljundvormide muutmine
  7. Politsei ja piirivalve seaduse muudatuse alusel pensionide ümber arvutamine
  8. Töötukassale X-tee teenuse pensionide, toetuste, hüvitiste määramise ja maksmise kohta
  9. Muudatused seoses uue sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadusega
  10. Muudatused seoses vanemahüvitise seadusega
  11. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusega seotud arendustööd
  12. Finantsmooduli arendustööd seoses uue tarkvara versiooniga
  13. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse protsessi muudatus tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest
  14. Erihoolekande protsessi muutmine tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest
  15. BDOC failiformingu kasutamisele üleminekuga seotud arendustööd
  16. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadusest tulenevad arendused
  17. Puude raskusastme tuvastamise ja puudega tööealise inimese toetuse määramise protsessi täiendamine
  18. Tööandja poolt esitatava puhkuseandmiku taotluse vormi täiendamine
  19. X-tee teenuste üleviimine sõnumiprotokollile  6.0
  20. Pensioni protsessi muudatused seoses vanaduspensioniea muutmisega ja järkjärgulise tõstmisega
Tagasi üles