Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pangad pidurdavad e-residentsuse projekti

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaspar Korjus | FOTO: Liis Treimann

Eestiga seoses maailmas enim kõneainet pakkuv e-residentsuse programm on sattunud taas pudelikaela: soov kõvasti kasvada ei haaku kuidagi siinsete pankade konservatiivsusega välismaalaste ettevõtetele nii hädavajalikke ja lausa kohustuslike pangakontode avamisel.

Tõsi, luuakse küll 80 virtuaaläri ajavat ettevõtet kuus, kuid programmiga lähedalt seotud inimeste sõnul on olukord kujunenud selliseks, et Eestis tegutsevate pankade teenustest võidakse sootuks loobuda. Selle asemel leitakse endale partneriks mõne makseteenuse pakkuja, keegi, kel voli avada arvelduskontosid ka ettevõtteile ning teha seda operatiivselt e-kanalite kaudu.

Pankade konservatiivsus on viinud selleni, et EAS on tagasi võtnud PR-lepingud nii mitmegi suurriigi agentuuridega. Pangakontode avamine Eestis on selle projekti huve arvestades seotud liiga karmide nõuetega.

«Oleme jõudnud faasi, kus e-residentsuse potentsiaal liitumistel on suurem, kui suudame panganduses vastu võtta. Ehk see on meie järgmine koht teenuse arenduses, et saaksime veel kiiremini kasvada,» tunnistas e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus.

Kuid tulgem hetkeks põhitõdede juurde. Äriajamine Eesti osaühingute kaudu on ainus põhjus, miks välismaalane üldse e-residendiks saamist kaaluda võiks. Võõrriikide eraisikutele meie riigi e-teenused praegu midagi väärtuslikku ei paku, vähemalt mitte enne Soome ja Eesti riiklike infosüsteemide liidestamist.

-Kus on teie töötajad ja äriruumid?

Küll aga võimaldab äriseadustik luua siin ettevõtteid ükskõik kellel ning e-resident saab siseneda näiteks ettevõtjaportaali ja e-maksuametisse ning seal oma ettevõtte asju ajada.

Vastupidi pankadele ei huvita riiki see, kas ettevõtte töötajad asuvad füüsiliselt Eestis või kas tootmine või vaimsete väärtuste loomine käib Eestis või näiteks hoopis Indias. Riigile piisab täiesti mõnelt kohalikult aadressiteenuse pakkujalt võetud virtuaalaadressist, asutaja andmetest ja pangakonto omamisest. Edasine on juba maksuameti mure, kas maksustada laias maailmas aetavat äri siin või informeerida sellest kolleege muudes riikides.

Ent pangad pole riik ja siin tulebki mängu e-residentide mure: kuidas saada Eestis ja Euroopa Liidus endale arvelduskonto? Selgub, et e-residendid ei ole pankadele kaugeltki lemmikkliendid, nende ettevõtetel puudub igasugune seos Eestiga, nende tegevus toob vähe kasu ning seni pole üheski pangas asja saanud ka pikalt räägitud pangakontode avamisest videokõne abil.

Nordea Eesti rahapesu tõkestamise koordinaator Toomas Tuuling selgitas, et välisriigi juriidiliste isikute puhul peab konto avamiseks olema ette näidata äritegevus Eestis või peab ettevõtte omanik olema Eesti kodanik või resident.

«Välismaalase omanduses oleva ettevõtte puhul määrab Eestiga seose tugevuse see, kas ettevõttel ka Eestis partnereid, töötajaid või äriruume, kas see maksab makse, müüb siin teenuseid ja tooteid. Ehk meie eesmärk on tuvastada, miks on isikule Eestis tegutsevas pangas kontot vaja. Kui konto avamise vajadus on selge ja vastuvõetav, siis konto avatakse,» ütles Tuuling.

Seega, ettevõtteid, mille omanik on välismaalane ja mida ei seo Eestiga mitte midagi muud peale selle, et ettevõte on asutatud Eestis ja tal on Eesti aadress, on siinsetel pankadel keeruline tundma õppida ja nende tegevust hinnata.

«Selle tõttu on ka ettevõtjaga kaasneva riski maandamine raskendatud. Nendega kaasneb suur variisikute risk ning neid püütakse ära kasutada rahapesuks, maksudest kõrvale hoidmiseks ning pettusteks. Kuna tegemist on välismaalastega, siis ei õnnestu paljudel juhtudel neid ka kohtu ette tuua,» selgitas Tuuling pankade tõrksust e-residentide ettevõtete teenindamisel.

Täpselt samal seisukohal on nii SEB kui ka LHV – kontot avada sooviva ettevõtte äritegevus peab olema seotud Eestiga. «Pangana soovime selget ettekujutust sellest, milles seisneb kliendi äri ja miks ettevõtte konto peab olema avatud just Eestis asuvas pangas. Pangariskide seisukohalt oluline ei ole e-residentsus, vaid ettevõtte profiil tervikuna, tema käitumine panga kliendina ja seoses Eestiga,» ütles SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.

LHV jaepanganduse juhilt Andres Kitteri kommetaar oli peaaegu sama: «Peamine põhjus, miks pangandus tervikuna on mitteresidentide kontode avamisel pigem konservatiivne, on asjaolu, et nende teenindamisel on olulisel keerulisem täita «tunne oma klienti»-meetmeid, tuvastada kliendi varade tegelikku päritolu ja muid rahapesu tõkestamise seisukohast olulisi aspekte.»

-Appi tulevad Monese, N26 ja Transferwise

E-residentsuse projekt ja pankade teed on seega läinud eri sunnas: ühe eesmärk on luua tohutult globaalseid ettevõtteid, teistel on õlul rahapesunõuete karm kandam. Eestis on väljastatud ligi 18 000 e-residendi kaarti, kuid reaalselt on oma ettevõttega seoses seda kasutanud vaid 1800. Seega on 90 protsendi kaartide funktsioon olla ootel, kuni olukord lihtsustub, või jäädagi märgiks solidaarsusest meie väikese, aga tubli riigiga.

Statistika näitab ka, et koguni 95 protsenti e-residentide loodud 1300 ettevõttest on nn ühemehefirmad, kus töötajaid pole, kuid kellel on siiski õnnestunud oma seos Eestiga ära näidata ja Eestis pangakonto avada.

«Praegused e-residendid, kes ettevõtteid juhivad, saavad avada pangakontosid ja on nende kvaliteedi ja teeninduse üle väga õnnelikud,» sõnas Kaspar Korjus.

Ühtlasi märkis ta, e tegelikult paljud ettevõtjad ei vaja pangakontot, vaid arvelduskontot. Ehk paljud e-residendid ei pea otseselt panga poole pöörduma, kui neil panga lisateenuseid vaja ei lähe. Ning selles tõdemuses võibki peituda lahendus ka kogu programmi jaoks.

«Järgmine väljakutse, mida lahendame, on see, et e-residendid saaksid oma digitaalse identiteedi alusel ligipääsu ettevõtte pangakaardile. Seda nii koostöös pankadega kui ka finantstehnoloogia ettevõtetega, kes neid veebi teel pakuvad,» kõlas Korjuse lahendus.

Ta viitas sellistele ettevõtetele nagu eestlaste endi loodud Monese. Siit võib teha järelduse, et selleks sobiks ka näiteks meie Transferwise või sakslaste N26. Pocopay pakub kaarte teatavasti vaid eraisikutele. Just nende abil loodetakse automatiseerida ka pangakaartide hankimine e-residentide ettevõtetele.

«See on üks võtmeelement e-residentsuse järgmise pudelikaela lahenduseks,» sõnas Korjus.

N-ö vanade pankade konservatiivsus on viinud aga niikaugele, et e-residentsuse programm peatas oma müügitegevuse India turul – meie pangad ei ole veel valmis nii suures koguses ettevõtteid teenindama.  «Erasektori abiga jõuame kindlasti enne suve juba müügitegevuse taas käivitada ka Indias.»

Toomas Tuulingu sõnul võivad e-residendid oma ettevõtte teenindamiseks tõesti eelistada pankade asemel maksete vahendajaid.

«Samas me võimaldame klientidele mitmete lepingute allkirjastamist digitaalselt ja kõikvõimalikud ülekanded toimivad ka kaugjuhtimisel ehk digikanalite kaudu ning paljudel läheb kontot pangas kõigele vaatamata vaja. Ja isegi kui ei läheks vaja, ei pruugi see olla pankade jaoks kaotus, sest Eestis sisuliselt mitte tegutsev e-resident vajab kõrge riski tõttu pangalt palju tegelemist ja lisatähelepanu,» märkis Tuuling.

KOMMENTAAR

Ülle Eelmaa

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist

Pankade valmidus riskida võib olla erinev ja seetõttu on pankade praktikad erinevad. Pankadel on õigus kliente valida. Üks põhjus, miks konto avamata jätta, on see, et e-residentide kliendiprofiil ei sobi panga ärimudeliga ning pank ei soovi võtta lisariske. Samuti kehtib põhimõte «tunne oma klienti» – pangad peavad oma klientidest ja nendega seonduvatest riskidest aru saama.

Pank vaatab iga konkreetset e-residendi ettevõtet ja kaalub riske. E-residendid on kõrgema riskiga kliendid ja nõuavad teistsugust lähenemist ja suuremat tähelepanu. Põhjus konto avamata jätta võib olla selles, et pank ei saa aru ettevõtte seosest Eestiga.

FAKTIKAST

  • Eestil on praegu 15 649 e-residenti.
  • E-residentide osalusel on asutatud 2391 äriühingut.
  • Neist 1922 äriühingus on juhatuse liikmeks ainult e-residendid.
  • Neist käibemaksukohustuslaseks on ennast registreerinud 461 ettevõtet.
  • FIEdest e-residente on 37.
  • Kokku on e-residentide loodud äriühingud maksnud riiklikke makse 4,6 miljonit eurot.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Tagasi üles