Pangad pidurdavad e-residentsuse projekti

Kaspar Korjus Foto: Liis Treimann

Eestiga seoses maailmas enim kõneainet pakkuv e-residentsuse programm on sattunud taas pudelikaela: soov kõvasti kasvada ei haaku kuidagi siinsete pankade konservatiivsusega välismaalaste ettevõtetele nii hädavajalikke ja lausa kohustuslike pangakontode avamisel.

Tõsi, luuakse küll 80 virtuaaläri ajavat ettevõtet kuus, kuid programmiga lähedalt seotud inimeste sõnul on olukord kujunenud selliseks, et Eestis tegutsevate pankade teenustest võidakse sootuks loobuda. Selle asemel leitakse endale partneriks mõne makseteenuse pakkuja, keegi, kel voli avada arvelduskontosid ka ettevõtteile ning teha seda operatiivselt e-kanalite kaudu.

Pankade konservatiivsus on viinud selleni, et EAS on tagasi võtnud PR-lepingud nii mitmegi suurriigi agentuuridega. Pangakontode avamine Eestis on selle projekti huve arvestades seotud liiga karmide nõuetega.

«Oleme jõudnud faasi, kus e-residentsuse potentsiaal liitumistel on suurem, kui suudame panganduses vastu võtta. Ehk see on meie järgmine koht teenuse arenduses, et saaksime veel kiiremini kasvada,» tunnistas e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus.

Kuid tulgem hetkeks põhitõdede juurde. Äriajamine Eesti osaühingute kaudu on ainus põhjus, miks välismaalane üldse e-residendiks saamist kaaluda võiks. Võõrriikide eraisikutele meie riigi e-teenused praegu midagi väärtuslikku ei paku, vähemalt mitte enne Soome ja Eesti riiklike infosüsteemide liidestamist.

-Kus on teie töötajad ja äriruumid?

Küll aga võimaldab äriseadustik luua siin ettevõtteid ükskõik kellel ning e-resident saab siseneda näiteks ettevõtjaportaali ja e-maksuametisse ning seal oma ettevõtte asju ajada.